• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
    • Marina Abramović - Moderna Museet
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • ART14London
  • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
  • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
  • Fritsch, Koons, Ray
  • Dale Chihuly
  • Tian Wei
  • KUMU - Surm ja ilu
  • "Attention: Craft"
  • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
  • Peggy Guggenheim Collection
  • Yayoi Kusama
  • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
  • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.
 ​

Dadaism. 20.saj.algus - 1914-18

Mis on dada ?
Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses Śveitsi linnas Zürihis kuhu  oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema senistes tõekspidamistes. Nende meelest oli  just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa.
Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides.
Dadaistide põhiline eesmärk oli śokeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses  varietees  Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati  dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides.
VIDEO  VAATAMISEKS  KLIKI  SIIA
Dada kunstnike meelest polnud enam mingit põhjust luua kaunist kunsti  õilsatest materjalidest.
1917.a asutati dada kunstigalerii kus eksponeeritavad teosed valiti välja võimalikult rabava uudsuse ja absurdsuse alusel. 
Saksa päritolu Hans Arp (1887-1966) osales aktiivselt dada-liikumises. Ta kirjutas manifeste, viljeles kubismi ja  kollaaźi, samuti valmisid tema esimesed puureljeefid. Nendel on puidust ümaraservalised kujundid kihiti asetatud ja vihjavad loodusele ja kasvamisele(Pähkel)
Arp rõhus dadale nii iseloomulikule nähtusele nagu juhuslikkus. Näiteks valmisid ta käe all kollaaźid, milles oli suur osakaal juhuslikkusel. Nimelt rebis ta värvilised paberid tükkideks ja lasi need põrandale asetatud paberile langeda. Jäi üle need ainult sellele kleepida. Arp nimetas seda juhuse tahteks.

Hans Arp

Picture
Pähkel


Tate modern,
London

Hans Arp

Picture
Tate modern,
London

Jean Arp

Saksa keelt rääkides kasutas Arp nime Hans, prantsuse keeles kõneldes aga nime Jean.
Picture

Amphora - Fruit
​1946?

Peggy Guggenheim Collction, 
Veneetsia

Picture
Head and Shell
​1933
Peggy Guggenheim Collction, 
Veneetsia

Autori fotod
Samasugune liikumine toimus ka New Yorgis kuhu olid sõja eest põgenenud äärmuslikud kunstnikud. Ka nemad panid kahtluse alla kunstitraditsioonide vajalikkuse, laenasid oma töödesse elemente teistest kunstivooludest neid sel moel naeruvääristades.

Marchel Duchamp (1887-1968)

Marchel Duchampi peetakse üheks 20. saj. olulisemaks kunstnikuks.
 Trepist alla tuleva akti puhul laenas Duchamp futuristide võtet liikumist edasi anda ja jagas pinna kubistide kombel osadeks. Pilt mõjub kui paroodia nendele vooludele.  Mona Lisa puhul joonistas ta lihtsalt reprole vuntsid ja habeme ette, mis tundub paljudele kindlasti kunsti rüvetamisena.

Marcel Duchamp

Picture
"Trepist
alla
tulev
akt"

Philadelphia
Museum
of 
Art,
USA


Marcel Duchamp

Picture
"L.H.O.O.Q"
1919

Moderna Musset, Stockholm



​

Pildi autor
Picture
Picture

​Marcel Duchamp

Picture
"Nude, Sad Young Man on a Train"

1911-12 


Peggy 
Guggenheim
Collection, 
​Veneetsia

Töö on maalitud samal ajaperioodil kui "Trepist alla tulev akt". Ka siin on autor püüdnud edasi anda liikumise muljet staatilisel pinnal kasutades selleks hiljuti Picasso ja Braque poolt väljatöötatud pinna killustamise põhimõtet. 
Autori foto
Duchampi eesmärk oli inimesi üllatada ja asjadele teisiti vaatama panna.

Marcel Duchamp

Picture
"Fontään"

Duchampi üks esimesi ready made esemeid, mida ta näitusele oma kunstiteosena esitas, oli  "Fontään". See oli tavalisest sanitaar-kauplusest ostetud tagurpidipööratud pissuaar. Teos lükati tagasi kuigi eelnevalt oli kokku lepitud valikute mittetegemises.

Marcel Duchamp

Picture
"Labidas"

Duchamp mängis ka oma identiteediga. Fontääni autoriks on ta kirjutanud M.Mutt, sagedamini oli tema pseudonüümiks Rrose Sélavy.

Marcel Duchamp

Picture
"Jalg-
ratta
ratas"

Marcel Duchamp

Picture
"Pudeliriiul"

Marcel Duchamp

Picture
Värske lesk

Marcel Duchamp

Picture
Detail

​Marcel Duchamp

Picture
Kamm


​​Marcel Duchamp

Picture
Miks mitte aevastada, Rrose Sélavy?

Autori fotod, Stockholmi moodsa kunsti muuseum
Pärast sõja lõppu suundusid palju dadaistid Pariisi ja liitusid seal tegutsevate sürrealistidega.
Kuigi dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks, oli sellel tohutu mõju edaspidisele kunstile. See nähtus avardas kunsti piire, mis tähendab, et kunstiks võis hakata pidama mitte ainult kunstniku oskusliku käe all valminud taiest vaid ka midagi, mida kunstnik ise kunstiks nimetab.
Võib öelda, et dada mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole ning rajas teed nüüdisaja  kontseptuaalsele kunstile.
VIDEO  VAATAMISEKS  KLIKI  SIIA
Powered by Create your own unique website with customizable templates.