Uusmeedia
Alates 1960. aastatest hakati uute tehnoloogiate arenedes kunsti võimalusi ümber hindama. Avangardistlikud liikumised olid selleks juba teed rajanud, kasutades omapäraseid materjale kunsti liigse eksklusiivse staatuse õõnestamiseks, kunsti väljapoole galeriisid toomisega aga pöörati tähelepanu selle ületähtsustamisele.
Kunstis on läbi ajastute kasutatud just sellele ajale omaseid tehnikaid. Uued avastused ja leiutised on kohe ka kunstis rakendamist leidnud.
Uusmeedia kasutab kunsti loomisel just kaasaegseid pidevalt arenevaid tehnoloogiaid ja vahendeid, mis annab kunstnikele uued võimalused oma ideede peegeldamiseks. Nendeks võib olla foto, arvutigraafika, film, digikunst, interaktiivne kunst jne., aga ka biotehnoloogiat kasutav kunst.
Uusmeedia kasutab kunsti loomisel just kaasaegseid pidevalt arenevaid tehnoloogiaid ja vahendeid, mis annab kunstnikele uued võimalused oma ideede peegeldamiseks. Nendeks võib olla foto, arvutigraafika, film, digikunst, interaktiivne kunst jne., aga ka biotehnoloogiat kasutav kunst.
Uusmeedia kunstnike huviobjektiks on inimene ja tema suhe ümbritseva maailmaga. Teemadest eelistatakse lahata vastastikuseid suhteid, inimese lootuseid ja hirme, toimimist koos ümbritseva keskkonnaga.
Bruce Nauman (1941)
Bruce Nauman on USA kunstnik.
Nauman on koos professionaalsete näitlejate abiga lavastanud stseeni intiimsest õhtusöögist mehe ja naise vahel, mis ootamatult kontrollimatuks vägivallaks pöördub.
Stseen kordub ikka ja jälle ning esitatakse erinevas faasis kaheteistkümnel ekraanil. Selline hüpnootiline kordus toob esile vägivalla mõttetuse.
Nauman on koos professionaalsete näitlejate abiga lavastanud stseeni intiimsest õhtusöögist mehe ja naise vahel, mis ootamatult kontrollimatuks vägivallaks pöördub.
Stseen kordub ikka ja jälle ning esitatakse erinevas faasis kaheteistkümnel ekraanil. Selline hüpnootiline kordus toob esile vägivalla mõttetuse.
Bruce Nauman - Violent Incident
|
|
Autori video
1976. a. Lõuna-Koreas sündinud ja Seoulis töötav kunstnik artistinimega Junebum Park tegeleb oma videotes ühiskondlike teemadega, mis käsitlevad selle piiranguid ja reegleid.
Junebum Park - 3 Crossing
|
|
Kunstnik pöörab siin videos tähelepanu ühiskonnale ja selles toimuvale. Käsi on kui kõrgemalseisev jõud, mis manipuleerib ja kontrollib inimeste igapäevaelu.
|
Junebum Park - Puzzle
|
|
Autori videod Art14London kunstimessilt
Damien Hirst (1965)- "For the love of God"
|
Inglise kunstnik Damien Hirst valmistas 2007 a. skandaalse teose nimega "For the love of God".
Tegemist on u. 18.saj. elanud 35. aastaselt surnud mehe pealuu plaatinast koopiaga, millele on kinnitatud 8 601 teemandit. Otsaesist kaunistab rohkem kui 4 miljonit inglise naela maksev roosakas teemant, mida ümbritsevad lehekujulised teemanid. Kolbale on kinnitatud originaalhambad. Damien Hirsti sõnul sümboliseerib teos surelikkust. Teos müüdi oksjonil anonüümseks jäänud investeerimisgrupile 50 miljoni inglise naela eest, saades nii kõige kallimaks müüdud kaasaegse kunsti teoseks. |
Inspireerituna Damien Hirsti pealuust valmistas Amsterdamis asuv üks Euroopa vanimaid teemandi tööstusi Coster Diamonds sellest oma versiooni. Hõbedast kolju valmistati gorilla kolba järgi ja kaeti
17 000 tuhande teemandiga. Teos kuulub Amsterdami Teemandimuuseumi kollektsiooni
"Art and Diamonds"
17 000 tuhande teemandiga. Teos kuulub Amsterdami Teemandimuuseumi kollektsiooni
"Art and Diamonds"
|
|
|
Autori foto ja videod. Amsterdami Teemandi Galerii.
Michael Wolf (1954)
Saksamaal sündinud ja USA-s üleskasvanud fotograaf Michael Wolf keskendub oma töödes urbanistlikule keskkonnale. Külma erapooletusega ta justkui dokumenteerib maailma megalinnade "magalaid", jäädvustades nende hoonete rütmiliselt korduva arhitektuuri ja samal ajal ka elu nendes majades.
|
Autori fotod Art14London kunstimessilt
|
Rob ja Nick Carter
Inglise kunstnikest abielupaar läheneb tänapäeva inimesele hoopis ootamatu nurga poolt.
Teatavasti on kaasaegne elu arvutite, nutitelefonide ja tahvlitega toonud endaga kaasa kiiresti vahelduva pildilise maailma. Uus info, uus pilt või sõnum on igal hetkel sõrmeliigutuse kaugusel. Selline mugavus toob endaga paratamatult kaasa pealiskaudsuse ja oskamatuse süvenemiseks. On läbi viidud mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas inimesed vaatavad muuseumides maale. Üks keskmine näitusekülastaja vaatab maali 2-6 sekundit, loeb teksti maali kõrval seinal, heidab veel korraks pilgu maalile ja liigub edasi. Louvre`i inimeste uuring näitab, et Mona Lisat vaadatakse keskmiselt 15 sekundit.
Rob ja Nick Carteri eesmärk on panna inimesed pilti kauem aega vaatama, seda uurima ja selle üksikosi tähele panema.
Teatavasti on kaasaegne elu arvutite, nutitelefonide ja tahvlitega toonud endaga kaasa kiiresti vahelduva pildilise maailma. Uus info, uus pilt või sõnum on igal hetkel sõrmeliigutuse kaugusel. Selline mugavus toob endaga paratamatult kaasa pealiskaudsuse ja oskamatuse süvenemiseks. On läbi viidud mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas inimesed vaatavad muuseumides maale. Üks keskmine näitusekülastaja vaatab maali 2-6 sekundit, loeb teksti maali kõrval seinal, heidab veel korraks pilgu maalile ja liigub edasi. Louvre`i inimeste uuring näitab, et Mona Lisat vaadatakse keskmiselt 15 sekundit.
Rob ja Nick Carteri eesmärk on panna inimesed pilti kauem aega vaatama, seda uurima ja selle üksikosi tähele panema.
Kui Giorgione u 1510 aastal "Puhkava Venuse" maalis, oli see tõeline julgustükk. Täiesti alasti ja nii reaalse ning erootiliselt mõjuvana ei olnud veel keegi ühtegi naist kujutanud.
Kunstnikepaari mõte oli oma teosega samamoodi vaataja pildi ette naelutada, nagu seda see tuntud maal 500 aastat tagasi tegi. Ja see neil ka õnnestus.
Kunstnikepaari mõte oli oma teosega samamoodi vaataja pildi ette naelutada, nagu seda see tuntud maal 500 aastat tagasi tegi. Ja see neil ka õnnestus.
Pilt on taaslavastus, kus puhkab reaalne naine. Tema rind tõuseb ja langeb hingamise rütmis, aegajalt liigub pisut jalg või värelevad silmalaud. Magades saab päevast öö ja ööst päev.
Kunstnikepaar räägib oma tööst ja selle tagamaadest SIIN
Kunstnikepaari abistav IT meeskond räägib teose valmimisest SIIN
Ambrosius Bosschaert II oli Hollandi kuldajastu maalikunstnik. Rohkete lillemaalide kõrval on ta maalinud teose "Surnud konn kärbestega"
Kaasaegse teosega "Surnud konn kärbestega" soovivad Rob ja Nick Carter vaatajat mõtlema panna sõnumi üle, mida edastas Bosschaerti maal : elu ringkäik, surm ja elu algus.
Selleks uurisid nad koos kaasatud abilistega, mis juhtub peale konna surma ja kui kaua võtab, et laibast saab skelett. Peale andmete kogumist taaslavastasid nad arvutitehnikat kasutades maali, kus peale ringilendavate kärbeste on võimalik kolme tunni jooksul jälgida korjuse lagunemist valgete vaklade kaasabil kuni konnast jääb järele vaid skelett.
Selleks uurisid nad koos kaasatud abilistega, mis juhtub peale konna surma ja kui kaua võtab, et laibast saab skelett. Peale andmete kogumist taaslavastasid nad arvutitehnikat kasutades maali, kus peale ringilendavate kärbeste on võimalik kolme tunni jooksul jälgida korjuse lagunemist valgete vaklade kaasabil kuni konnast jääb järele vaid skelett.
Teosest räägitakse SIIN
Teose tegemisest räägitakse SIIN
Veel erinevaid näiteid arvutikunstist.
|
|
|
|
|
|
Autori videod Art14London kunstimessilt
