Vana-Rooma kunst. Arhitektuur
Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga.
Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
Kaared laoti akende ja uste kohale.
Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta need silindervõlviga.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga.
Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
Kaared laoti akende ja uste kohale.
Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta need silindervõlviga.
Silindervõlv
|
Ristvõlv
Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
|
Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.
Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama.
Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)
Rooma Pantheon (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb.
Templi tellistest ehitatud seinad on seestpoolt kaetud õhukeste marmorplaatidega. Seinu ehivad ka korintose sambad, kuid nendel kandev funktsioon puudub.
Rooma Panteon on olnud hiljem eeskujuks paljudele arhitektidele.
Rooma Panteon on olnud hiljem eeskujuks paljudele arhitektidele.
Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.
Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.
Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.
Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.
Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.
Korintose sambad
|
|
Roomlased armastasid vaatemänge, mis mõnikord olid üpris verised.
Elukutselised võitlejad e. gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, mõnikord isegi elu ja surma peale.
Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid.
1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele.
Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.
Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.
Elukutselised võitlejad e. gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, mõnikord isegi elu ja surma peale.
Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid.
1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele.
Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.
Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.
Colosseum
Amfiteater
Roomas |
Colosseum
Amfiteater
Roomas |
Vanad roomlased oskasid hinge harimise kõrvalt ka ihu harimisest lugu pidada. Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad.
Caracalla termid
Caracalla termid paiknesid
216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal
mahutas 1500 inimest.
Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias
või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.
Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.
Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga.
216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal
mahutas 1500 inimest.
Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias
või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.
Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.
Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga.
Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega.
Triumfikaar
Sõjavägede
ülemjuhataja
Tituse
triumfikaar
Roomas,
a. 81.
ülemjuhataja
Tituse
triumfikaar
Roomas,
a. 81.
Akveduktid
Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi.
Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini.
Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades.
Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji , Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid.
Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji , Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid.
FILMI POMPEJI HÄVIMISEST SAAD VAADATA SIIN(49.16)
Rooma ehitised olid nii vastupidavad, et osad neist on kasutusel tänapäevalgi.
?uselang=et#mediaviewer/File:Fori-imperiali-big-1-.jpg){kind=link}
.JPG){kind=link}
