Op-kunst 1950-60. aastad
Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel u (ingl.k.optical art)
Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal.
Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.
Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal.
Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.
Otse loomulikult oli selliste teoste loomine plaanipärane ja eeldas põhjalikke teadmisi inimese silma töö põhimõtetest.
Victor Vasarely (1906-1997)
Op-kunsti tähtsaim esindaja on Victor Vasarely, kes hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima. Vastandlike või harmooniliste värvide mõju silmale olid varem uurinud ka impressionistid, puäntillistid ehitasid kogu maali sellele üles.
|
Vasarely sündis Ukrainas ja sai kunstihariduse Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias, kus järgiti Saksamaal tegutseva Bauhausi põhimõtteid. Viimane pidas disaini üheks oluliseks osaks tööstuslikus tootmises.
Ka Vasarely nägi kunstnikus isikut, kes loob algupärase kunstiteose, mille edasiarendused tulevikus saavad avalikkuse loomulikuks osaks. Ja ta ei eksinud, sest op-kunstnike maalidel oli väga suur mõju 1950. ja 1960. aastate disainile ja sisekujundusele ning ei ole kuhugi kadunud ka tänapäeval. |
|
1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Paremal Vegaviv II, 1955 |
|
|
Vonol-Bip-2, 1958
|
Cheyt-rond-va, 1970
|
EG-1-2, 1973
|
Gestalt ville, 1969
Autori fotod
EMMA, Espoo, Soome - külalisnäitus
EMMA, Espoo, Soome - külalisnäitus
Meh-(II) 1967-68
|
Re.Na II A, 1968
|
Pompidou keskus, moodsa kunsti muuseum ,Pariis
Autori fotod
VIDEOT VASARELY TÖÖDEST NÄED SIIN (3.51)
Bridget Riley (s.1931).
Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley.
Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat.
Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet.
Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat.
Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet.
Bridget Riley
Bridget Riley
"Lõhustu-
mine" |
Pildil näeme mustade täppidega kaetud valget ruutu. Selle keskosas hakkavd ringid üha väiksemateks ellipsiteks muutuma ja nendevaheline ruum kitsenema. Selle tulemuseks on pöörlemise tunne, mulje pidevast liikumisest. |
Fragment 5, 1965
Autori foto
Art14London, London
Art14London, London
VIDEOT BRIDGET RILEY TÖÖDEST NÄED SIIN (5.06)
Op-kunst on tugevasti mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja reklaamkunsti.
