Klassitsism (1770-1830)
Prantsusmaal olid toimuma hakanud suured muutused. Monarhia aeg hakkas lõpule jõudma. Vastuolud toretseva eluga harjunud vaimulike ja aadlike ning teiselt poolt kodanluse, talupoegade ja tööliste vahel teravnesid. Juba ammu ei oldud rahul kuninga Louis XVI- ga , kes oli valitsemisküsimustes täiesti saamatu ja keda ka ei huvitunud see, kuidas tema alamad elavad.
Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. Usuti inimese enda võimesse maailmast aru saada ja selle nähtusi mõistuspäraselt selgitada. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni.
Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. Usuti inimese enda võimesse maailmast aru saada ja selle nähtusi mõistuspäraselt selgitada. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni.
Feodaalkorra lagunemine omakorda tõi kaasa linnastumise ja tööstuse arengu, mis tekitas enamuses usku paremasse tulevikku.
Eeskujuks seati taas antiikaeg. Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks.
Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi.
Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamised andsid uue võimaluse tolleaegse kultuuriga tutvumiseks, anti välja arhitektuuri ja antiikkunsti ajaloo õpikuid.
Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu, kes oli samuti nõudnud antiigiarhitektuuri reeglitest kinnipidamist.
Algas täielik antiigivaimustus.
Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga.
Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine.
Eeskujuks seati taas antiikaeg. Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks.
Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi.
Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamised andsid uue võimaluse tolleaegse kultuuriga tutvumiseks, anti välja arhitektuuri ja antiikkunsti ajaloo õpikuid.
Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu, kes oli samuti nõudnud antiigiarhitektuuri reeglitest kinnipidamist.
Algas täielik antiigivaimustus.
Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga.
Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine.
Kunst sai ühiskonnas ka selle poolest uue tähenduse, et muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Eriti pärast Prantsuse revolutsiooni kui seni Prantsuse monarhi lossis Louve`is asunud kunsti erakollektsioon 1793 aastal osaliselt vaatajatele avati. Seega sai kuningalossist üks esimesi kunstimuuseume ja on seda tänapäevani.
Kunstis hakati ülistama revolutsiooni ja pärast Napolèon Bonaparte keisriks kuulutamist 1804. aastal tema suurust, sõjalisi võite ja keisririigi võimsust. Tollest ajast alguse saanud klassitsismi nim. ka ampiiristiiliks. Nüüd ei jäljendatud antiiki mitte ainult arhitektuuris ja kunstis vaid ka olmes. Pompejis väljakaevamistel leitud esemed olid otseseks eeskujuks mööbli, nõude jm. valmistamisel.
Inglise ja prantsuse 18 -19 saj. klassitsismi nim. neoklassitsismiks kuna klassitsistlik suund oli nendes maades olnud tugev ka 17.sajandil.
