Modernism - moodne ühiskond. 19.saj lõpp - 20. saj. I pool
Muutused senises elukorralduses, tõekspidamistes ja mõtteviisis olid hakanud toimuma juba 18.saj. lõpul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-99) tõi kaasa linnastumise ja tööstuse kiire arengu. Ühest küljest nähti seda kui progressi ja lootust uuele, paremale tulevikule, teisest küljest tõid ülerahvastatud linnad kaasa hoolimatuse, jõhkruse, haigused ja hulga sotsiaalseid probleeme.
Kogu ühiskond oli haaratud muutuste keerisesse. Uued leiutised muutsid elu mugavamaks. Uue sajandi vahetuseks oli kasutusele võetud elekter, telefon, sillutatud tänavatel sõitsid bensiinimootoriga autod. Leiutatud oli grammofon ja kino. Moodne elu pakkus kaasaegset kodu koos vee ja kanalisatsioonisüsteemiga.
Muutus ka mood. 19.saj lõpuks oli läbi löönud sirgelõikeline rätsepakostüüm, tõrjudes sajandeid naiste pihta nöörinud korseti ajaloo prügikasti. Samuti muutus meeste mood lihtsamaks, silinderkübara kõrvale tuli kaabu.
Kunstides otsiti üha uusi väljendusviise. Kuna kaasaegne elu näitas ka pahupoolt andis see loominguks uut ainest. Olulisemaks narratiivist muutus isiklike tunnete väljendamine, eksistensiaalsete teemade käsitlemine.
Pandi alus abstraktsele tantsule, kus oluline ei olnud enam kaunis jutustus ja perfektsed sammud vaid kõiki inimlikke tundeid väljendavad liigutused.
Kirjanduses hakati väljendama subjektiivseid läbielamusi, laialdaselt võeti kasutusele vabavärss. Ka muusika vastandus oma avangardsuses klassikalisele muusikale.
Muutus ka mood. 19.saj lõpuks oli läbi löönud sirgelõikeline rätsepakostüüm, tõrjudes sajandeid naiste pihta nöörinud korseti ajaloo prügikasti. Samuti muutus meeste mood lihtsamaks, silinderkübara kõrvale tuli kaabu.
Kunstides otsiti üha uusi väljendusviise. Kuna kaasaegne elu näitas ka pahupoolt andis see loominguks uut ainest. Olulisemaks narratiivist muutus isiklike tunnete väljendamine, eksistensiaalsete teemade käsitlemine.
Pandi alus abstraktsele tantsule, kus oluline ei olnud enam kaunis jutustus ja perfektsed sammud vaid kõiki inimlikke tundeid väljendavad liigutused.
Kirjanduses hakati väljendama subjektiivseid läbielamusi, laialdaselt võeti kasutusele vabavärss. Ka muusika vastandus oma avangardsuses klassikalisele muusikale.
Kunstis hakkas üha enam levima arusaam, et kunst on eneseväljendus läbi enda poolt valitud teema ja kujutamislaadi.
Impressionistide "ebakompetentne" maalimisviis ja igasugune seniste reeglite eiramine tõestas renessansiajast pärit kunstitraditsiooni lõppu.
Postimpressionistidega muutus kunst isiklikumaks, kunstniku nägemusest lähtuvaks, mis tõi kaasa tohutud mõjutused edaspidise kunsti arengule.
Sümbolism rõhus vaataja kujutlusvõimele ja ideede olulisusele, juugendi dekoratiivsus sündis soovist luua rahvusvaheline modernistlik stiil.
Impressionistide "ebakompetentne" maalimisviis ja igasugune seniste reeglite eiramine tõestas renessansiajast pärit kunstitraditsiooni lõppu.
Postimpressionistidega muutus kunst isiklikumaks, kunstniku nägemusest lähtuvaks, mis tõi kaasa tohutud mõjutused edaspidise kunsti arengule.
Sümbolism rõhus vaataja kujutlusvõimele ja ideede olulisusele, juugendi dekoratiivsus sündis soovist luua rahvusvaheline modernistlik stiil.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et modernism vastandus kõigil elualadel traditsioonilisele.
Kunstis väljendus see eelkõige püüdes suurema abstraktsiooni poole.
Kunstis väljendus see eelkõige püüdes suurema abstraktsiooni poole.
