Vararenessanss. Arhitektuur
Itaalia oli saavutanud oma rikkuse eelkõige kaubandusega tegeledes. Sealses elanikkonnas andis tooni töökust ja käsitööoskust hindav keskklass, kes väärtustas "siinpoolset" head elu.
Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid.
Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid.
Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile oma kõrgel asetsevate väikeste akendega ligipääsmatud.
Enamasti ehitati vararenessansi palazzod kolmekorruselised, korruseid eraldasid karniisid ehk seinapinnast eenduvad ehisliistud.
Hoonete alumised korrused on ehitatud tohutu suurtest, peaaegu tahumata risttahukakujulistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Iga järgnev korrus ehitati järjest väiksematest ja siledamatest kividest.
Enamasti ehitati vararenessansi palazzod kolmekorruselised, korruseid eraldasid karniisid ehk seinapinnast eenduvad ehisliistud.
Hoonete alumised korrused on ehitatud tohutu suurtest, peaaegu tahumata risttahukakujulistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Iga järgnev korrus ehitati järjest väiksematest ja siledamatest kividest.
Neljakandilise siseõue poole on aga palazzod rohkem avatud. Seda ümbritsevad sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud.
|
|
Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate , kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla.
Tuli mõtelda ka linnade uute kaitsesüsteemide ehitamise peale kuna kasutusele olid tulnud tulirelvad.
Tuli mõtelda ka linnade uute kaitsesüsteemide ehitamise peale kuna kasutusele olid tulnud tulirelvad.
Kui keskajal oli arhitekt tundmatu oskustööline, siis renessansiajal sai temast isiksus.
Parimad arhitektid olid nõutud ja tegevad erinevates projektides, neid tunti ja nende saavutusi jäljendati.
Parimad arhitektid olid nõutud ja tegevad erinevates projektides, neid tunti ja nende saavutusi jäljendati.
Brunelleschi (1377-1446) - renessanssarhitektuurile alusepanija
Brunelleschi oli Itaalia vararenessansi kuulsaim arhitekt, kes kehtestas arhitektuuris uued kaanonid. Ehitised pidid olema sümmeetrilised ja mõjuma rahulikuna.
Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia poole.
Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia poole.
Brunelleschi suurprojektiks kujunes Firenze toomkiriku kupli ehitamine, millele ta kulutas suurema osa oma elust.
Firenze toomkirik - Santa Maria del Fiore
|
|
Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Ladumisel on eeskuju võetud Rooma Panteoni kuplist kus kivid toetuvad kalasabamustris marmorribide vahele.
Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. (91m kõrge, 43m lai)
Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Seda tehniliselt uutmoodi ehitatud kuplit peetakse renessanssarhitektuuri alguseks.
Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern.
Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. (91m kõrge, 43m lai)
Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Seda tehniliselt uutmoodi ehitatud kuplit peetakse renessanssarhitektuuri alguseks.
Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern.
Brunelleschi valmistas esialgu maketi, mille tegemine enne ehituse algust üha populaarsemaks muutus. Oluline oli silmas pidada kogu ehitise terviklikkust ja harmooniat.
Kogu arhitektuur liikus korrapäraste vormide poole nagu ruut ja kreeka rist. Lisaks nendele paelus arhitekte ka ring hoone põhiplaanina kuna ring sümboliseeris täiuslikku harmooniat ja tasakaalu. Ruudu, kreeka risti ja ringikujulise põhiplaaniga ehitist nim. tsentraalehitiseks. Renessansiajal ehitatud kirikutest on paljud tsentraalehitised. Sellise hoone katmiseks oligi ainuvõimalik kupli ehitus.
Nii võib ütelda, et renessansiaja arhitektuuri üks tunnuseid on kuppel.
Nii võib ütelda, et renessansiaja arhitektuuri üks tunnuseid on kuppel.
Firenze toomkiriku sisevaade
|
|
Osad kupli freskod on maalinud Firenzes tegutsenud maalikunstnik, arhitekt ja Itaalia kunstnike elulookirjutaja Giorgio Vasari(1511-1574)
|
|
Katedraal on Firenze kõrgeim ja suuruselt neljas kirik Euroopas.
|
|
Allpool samuti Brunellechi projekti järgi rekonstrueeritud Medicite kodukirik San Lorenzo basiilika.
|
|
Palazzo Strozzi
Palazzo Strozzi tellis Medicite rivaal Filippo Strozzi, kuid ta suri varsti pärast ehitustööde algust. Palee ehitasid lõpuni Medicid, kes lasid selle mahutamiseks 15 hoonet lammutada. Palazzo Strozzi on Firenze suurim palee.
|
Palazzo Medici Riccardi
|
Palazzo Medici Riccardi oli Medicite perekonna koduks sada aastat. Hiljem omandas selle Riccardi perekond. 
Rustika näide
|
Palazzo Vecchio
Palazzo Vecchio ehitati 13.sajandil linna kõrgetele riigiametnikele kindlamat kaitset pakkuvaks paleeks, Firenze Itaalia pealinnaks olemise ajal 1865-1871 asus seal riigi valitsus. Tänapäeval on kasutuses muuseumi ja Firenze linnapea tööruumidena.
|
|
Palazzo Vecchio ette paigutati 16.saj alguses ühe kõrgrenessansi suurkuju, Michelangelo, skulptuur "Taavet". Tolleaegsed linnakodanikud nägid jõulises ja enesekindlas Taavetis linna vabaduse ja sõltumatuse sümbolit.
|
Kaasajal asub Palazzo Vecchio ees koopia, originaal aga Galleria Della Accademias Firenzes.
|
|
