Kõrgrenessanss Itaalias. Arhitektuur
Kirik soovis oma positsiooni parandada ja kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tooniks oli paavst huvitatud enda ümber parimate kunstnike ja arhitektide koondamisest.
Uus aeg soosis ka uutmoodi ehitiste rajamist.
Uus aeg soosis ka uutmoodi ehitiste rajamist.
Bramante
"Tempietto"
Rooma |
Väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. San Pietro in Montorio kitsal kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja seda kroonib väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. Bramante (1444-1514) projekteeris ka suuri tsentraalehitisi -kirikuid. |
Ka teine tellimusel valminud ehitis tuli kitsukesele maa-alale paigutada. Ruumipuuduse lahendas Bramante ruumi-illusiooni kasutades. Santa Maria presso San Satiro kirikul tegelikult apsiid puudub- see on tagaseinale maalitud !
Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine.
Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski ei alustatud.
Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult.
Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski ei alustatud.
Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult.
Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus ühe renessansi suurkuju -Michelangelo (1475-1564) kavandite põhjal.
Michelangelo oli seitsmes arhitekt, kes kiriku kallal tööd alustas.
Michelangelo oli seitsmes arhitekt, kes kiriku kallal tööd alustas.
Michelangelo
Rooma
Peetri kiriku kuppel |
Alustuseks lasi ta lammutada kõik, mis eelmise arhitekti jooniste järgi oli jõutud ehitada.
Eeskujuks võttis ta oma eelkäija Bramante idee, mille kohaselt pühakojast pidi tulema kupliga kaetud tsentraalehitis. Michelangelo suutis põhiplaani vähendades luua selge ja terviklik kreeka risti kujulise põhiplaaniga harmooniline ehitis. Michelangelo keskendus eriti kiriku peakuplile, mis pidi kerkima otse Püha Peetruse haua kohale. Seda kavandades uuris ta oma kodulinna Firenze toomkiriku kuplit, mille projekteeris vararenessansi kuulsaim arhitekt Brunelleschi. |
Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti ja arhitektuurse harmoonia meistriteoseks. Selle läbimõõt on nagu Pantheonilgi 42 meetrit ja kõrgus marmorpõrandast 132 m.
Kiriku portaali ette ehitatud portikus lisab väärikust. Seda kaunistavad Michelangelole nii omased läbi kahe korruse ulatuvad poolsambad.
Kui Michelangelo 1564. aastal suri, oli Püha Peetri kiriku kupli ehitus alles pooleli.
1588-90 a. ehitati see siiski lõpuni, kuid pisut piklikuma kujuga kui algselt kavandatud.
1588-90 a. ehitati see siiski lõpuni, kuid pisut piklikuma kujuga kui algselt kavandatud.
Rooma Peetri kirikut kutsutakse ka Peetri basiilikaks. Kui keskajal oli basiilika piklik mitmelööviline hoone, mille keskmise kõrgema osa ülaosas asus valgmik ehk akenderida, siis renessansiaja basiilika on tsentraalehitis, mida katab kuppel. Akenderida asub kupli allservas.
Michelangelo projekteeritud on ka Rooma Kapitooliumiväljak ja ümber ehitatud selle servas asuvate paleede fassaadid. Lisaks projekteeris ta platsi vasakus servas asuva Palazzo dei Conservatori, mille fassaadi kaunistavad läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Väljaku keskpunktiks on antiikajast pärit Marcus Aureliuse ratsamonument. Tänu sümmeetriale ja harmooniale mõjub kogu kompleks tasakaaluka ja pidulikuna.
Nii nagu paljud Michelangelo tööd, mis said valmis alles pärast tema surma, lõpetati väljakut kaunistav tähemotiiviga ovaal alles 1940. aastal.
Nii nagu paljud Michelangelo tööd, mis said valmis alles pärast tema surma, lõpetati väljakut kaunistav tähemotiiviga ovaal alles 1940. aastal.
Palladio
Villa
Rotonda Vicenza, Itaalia |
Kõige enam renessansiaegsetest arhitektidest viis antiikajast lähtuvaid põhimõtteid ellu Veneetsia juhtiv arhitekt Palladio(1508-1580).
Matemaatilise täpsusega on ta järginud sümmeetria ja harmoonia põhimõtteid. Erilist rõhku pani ta sammaste kasutamisele. Palladio mõjutas kõvasti arhitektuuri arengut, eriti klassitsismi. Tema loomingust mõjutatud stiili nim. palladianismiks. |
Villa Rotondat loetakse Palladio loomingu kõrgpunktiks. Hoone sees asub ringikujuline kuppelsaal, templifassaadi meenutavad välisküljed on identsed. Villa Rotondat peetakse perfektseks tsentraalehitiseks.
.jpg){kind=link}