Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Arhitektuur.  Vana-Kreeka templid.
Klassikaline ajajärk (480 - 323 eKr)

Võit pärslaste üle  Plataia lahingus 479. a eKr. tõi Kreekasse kaasa õitsenguaja kõigil elualadel. Hoogustus ajaloo uurimine, arenes filosoofia ja kirjandus. Kunstis saavutati enneolematu täius, mille poole aastasadade jooksul korduvalt on tagasi pöördutud eeskuju saamiseks.
Ateenast  oli saanud Kreeka pealinn. Hoogustus ehitustegevus, mille  tingis  ka tagasilöödud  pärslaste toime pandud purustused. Kui varasemad linnad olid tekkinud stiihiliselt, ilma linnaplaanita, siis Ateena kavandati sirgete tänavate ja nelinurksete elumajade kvartalitega.
 Ateenat valitseti tõeliselt demokraatlikult, kus nt. rahvakoosolekutel said kodanikud otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida. Ühiskonnas, kus sellisel määral arvestati indiviidi vabadusega, ei tundunud ka uute templite ehitus abstraktsete mõõtude järgi õige. Nüüd töötati välja uued  reeglid, milles võeti aluseks  inimkeha proportsioonid. Sel moel saavutati harmoonia, mida peetakse ideaalseks ja täiuslikuks ka tänapäeval. 

Kõige suurejoonelisemad ehitustööd Kreekas toimusidki  klassikalisel ajajärgul.
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures.
Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride  ja reljeefidega.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse  friisiksiks.
Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega.
Hephaistose templi frontoon
Parthenoni templi friis
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa.  Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. 

dooria stiil

Kõige vanem 

Lihtne tugev sammas
ilma baasita.
Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.
Kapiteeliks
kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne.
Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod

joonia stiil

Hilisem


Sammas on saledam ja kõrgem.
Toetub ümmargusele baasile.
Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut.

korintose stiil

Kõige hilisem


Kõige uhkemad sambad.
Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad.
Kapiteeli ülaosas taimemotiivid

Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol.
Kuna minemalöödud pärslased olid akropolil asuva esimese templi purustanud, otsustati kogu linnamägi uuesti üles ehitada. 

Akropolile  pääses mõõda künka läänepoolset treppi. Trepp lõppes võimsa sammastatud väravehitisega, mille ühes osas asus maalikogu ja teises raamatukogu.
Veel enne sammasväravaid asus võidujumalanna Nikele pühendatud väike tempel. Sammastatud väravehitisest läbi minnes satuti platsile, millel kõrgus hiiglaslik jumalanna Athena pronksist kuju.
Nike tempel 
Akropoli mudel Briti Muuseumis
Pildi autor

Ateena Akropoli tähtsaim ehitis - Parthenoni tempel

Parthenoni tempel oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud tempel.
Parthenoni templi ehituse eest vastutas skulptor Pheidias.  Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteeritud  templist sai  Ateena vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol. Selle täiuslikke  proportsioone on peetud jumalikeks, mis on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele arhitektidele aastasadade jooksul.

Parthenoni tempel 447-438.eKr (neitsiliku Athena tempel) Ateena Acropolil

3D Ateena Akropoli presentatsiooni näed SIIN
Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud jumalanna Athena kuju.
Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud kuldplekiga ja ihuosad elevandiluuga. Jumalannat ümbritsesid kahekorruseline sammaste ring, millele toetus puust lagi. 
Pildi autor
Ruumi, mis ümbritses Athena kuju, nim. cellaks. Cella 12 m kõrgusel asuval friisil kujutati jumalanna auks peetud pidustuste rongkäike. Tervet templit ümbritses friisina mütoloogilisi ja ajaloolisi sündmusi kujutavad reljeefid. Templi otsaviiludel asusid skulptuurigupid, mis kujutasid jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast ja Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast.
Parthenoni templi saatusest läbi aastasadade näed  SIIN

Erechteioni tempel (421- 407 eKr)

Erechteioni tempel oli Akropoli viimane ehitis. See erines kõikidest teistest templitest, sellel puudusid klassikalised proportsioonid ja harmoonia. Tempel koosneb justkui kahest templikesest, mis asuvad ühe katuse all. Maapinna ebatasasusest tingituna asub üks tempel teisest allpool ja sellel on sammastatud sissekäik, nii nagu ka kõrgemalasuval templil. Kõige omapärasem on templi osa, kus talastikku kannavad sammaste asemel naisekujud ehk  karüatiidid.
Tempel oli pühendataud kahele jumalale - Athenale ja Poseidonile.


Pildi autor
Kõrval pildil asuv karüatiid oli templi sammastest  vasakult teine. 1816. a. tõi inglane lord Elgin selle koos paljude teiste skulptuuridega Briti Muuseumisse.
Briti Muuseum
Autori foto