• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • Kaasaegne skulptuur
  • Visuaalkultuur
  • Kaasaegse kunsti näitused
    • ART14London
    • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
    • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
    • Fritsch, Koons, Ray
    • Dale Chihuly
    • Tian Wei
    • KUMU - Surm ja ilu
    • "Attention: Craft"
    • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
    • Peggy Guggenheim Collection
    • Yayoi Kusama
    • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
    • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
  • Marina Abramović - Moderna Museet
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Futurism. 1909-1915

Kui Prantsusmaal lõi laineid kubism, siis samaaegselt tekkis Itaalias uus kunstivool - futurism. 
Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi  (futuro-tulevik it.k.).
Huvitav on see, et futurism kui nähtus  tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud  siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks  alles pärast futuristide Pariisi kolimist.
Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida  futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis.
Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu.
Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis  jäädvustada ka linnamüra.
Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki, samas piirjooni hägustades, nii et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi.
Need pildid on rohkem abstraktsemad.
 Mõned futuristid saavutasid liikumise tunde vaid erksate värvide ja kompositsiooni abil.
I maailmasõja saabumisega loobus osa futuriste oma stiilist. Nähes, millise hävingu tehnika areng endaga kaasa tõi, tundus neile kohatu seda pildipinnal ülistada. Teistele avaldas sõjatehnika jõulisus aga positiivset mõju. 
Futurismi põhiline teene seisnes selle olemuses - püüdes uuenemise kui omaette väärtuse poole. 
Powered by Create your own unique website with customizable templates.