Ürgaja kunst
Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine.
Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele.
Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia.
On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne.
Seda teooriat toetavad ka alles 19. saj. lõpus Hispaanias ja 1940. aastal Prantsusmaal avastatud ürgajast pärit koopamaalid. Maalingud asuvad kaugel koopasügavustes, nendeni jõudmiseks on tarvis roomata mööda madalaid pimedaid käike. Sellistes raskesti ligipääsetavates kohtades olevad maalingud ei saanud kindlasti olla ainult iluks loodud vaid omasid maagilist tähendust. Kujutatud on hulgaliselt suuri jahiloomi, mida inimene hiljem kodustama hakkas, nagu veised ja hobused, aga ka tänapäevaks väljasurnud mammuteid. Sageli on loomade piirjooned kaljusse kiviga sisse kraabitud või siis pehmemale seinale puupulgaga joonistatud . Värvidest on enamasti kasutatud punast, pruuni ja musta. Pildid näevad väga tõetruud välja, mis näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Ürgaja inimesed uskusid, et noolega joonistatud looma tabades juhtub hiljem pärisloomaga sama.
Küsimusele aga, miks osades kohtades on loomi rohkem joonistatud kui mõnes teises kergemini ligipääsetavas paigas, on hilisemad uuringud tõenäoliselt vastuse leidnud. Nimelt iga heli, mis koobastes tekib, peegeldub selle ebakorrapärastelt seintelt ettearvamatust kohast tagasi. Kui uus heli lendu lasta enne eelmise hääbumist, tekib tõeline helide kakofoonia, mis üsna kindlasti ürgaja inimesele kuidagi ebamaisena tundusid. Musikoloog Iégor Reznikoff kaardistas 1980 aastatel pärast põhjalikke katsestusi Arcy-sur-Cure´i koopakoridoridest ja saalidest kaardi ja avastas, et ligi 80% kujutistest asuvad kohtades, kus akustika on eriti ebatavaline. 1
Samasugust seaduspära erilise kaja ja kujutiste hulga vahel on leitud ka teistes eelajaloolistes koobastes.
Seni on Euroopast leitud umbes sada viiskümmend ürgaegsete loomapiltidega koobast.
Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele.
Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia.
On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne.
Seda teooriat toetavad ka alles 19. saj. lõpus Hispaanias ja 1940. aastal Prantsusmaal avastatud ürgajast pärit koopamaalid. Maalingud asuvad kaugel koopasügavustes, nendeni jõudmiseks on tarvis roomata mööda madalaid pimedaid käike. Sellistes raskesti ligipääsetavates kohtades olevad maalingud ei saanud kindlasti olla ainult iluks loodud vaid omasid maagilist tähendust. Kujutatud on hulgaliselt suuri jahiloomi, mida inimene hiljem kodustama hakkas, nagu veised ja hobused, aga ka tänapäevaks väljasurnud mammuteid. Sageli on loomade piirjooned kaljusse kiviga sisse kraabitud või siis pehmemale seinale puupulgaga joonistatud . Värvidest on enamasti kasutatud punast, pruuni ja musta. Pildid näevad väga tõetruud välja, mis näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Ürgaja inimesed uskusid, et noolega joonistatud looma tabades juhtub hiljem pärisloomaga sama.
Küsimusele aga, miks osades kohtades on loomi rohkem joonistatud kui mõnes teises kergemini ligipääsetavas paigas, on hilisemad uuringud tõenäoliselt vastuse leidnud. Nimelt iga heli, mis koobastes tekib, peegeldub selle ebakorrapärastelt seintelt ettearvamatust kohast tagasi. Kui uus heli lendu lasta enne eelmise hääbumist, tekib tõeline helide kakofoonia, mis üsna kindlasti ürgaja inimesele kuidagi ebamaisena tundusid. Musikoloog Iégor Reznikoff kaardistas 1980 aastatel pärast põhjalikke katsestusi Arcy-sur-Cure´i koopakoridoridest ja saalidest kaardi ja avastas, et ligi 80% kujutistest asuvad kohtades, kus akustika on eriti ebatavaline. 1
Samasugust seaduspära erilise kaja ja kujutiste hulga vahel on leitud ka teistes eelajaloolistes koobastes.
Seni on Euroopast leitud umbes sada viiskümmend ürgaegsete loomapiltidega koobast.
Lascaux`koopamaalid Prantsusmaal
VIDEO VAATAMISEKS LASCAUX` KOOPAST KLIKI SIIA
Altamira koopamaalid Hispaanias
Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist,
u. 15 000-10 000 aastat tagasi.
Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi.
u. 15 000-10 000 aastat tagasi.
Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi.
Willendorfi Veenus
Viini Loodusmuuseum,
Austria |
Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Inimest kujutati harva. Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud arvatavalt u. 24 000- 22 000 e.Kr.
Kujuke on pisut rohkem kui 11cm pikk ja valmistatud lubjakivist ning värvitud punase ookriga. Kujutatud on tüsedat rasvavoltidega alasti naist, kelle nägu pole näha, sest seda katab midagi patsitaolist. Rõhutatud on hiiglasuuri rindu, millel lebavad ebaloomulikult väikesed käevõrudega käed. |
Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 12 000-8000 e.m.a.) kui algas kliima soojenemine.
Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis (u.8000- 3000 e.m.a.) muutus täiesti inimeste elukorraldus.
Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.
Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks revolutsiooniks.
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks.
Neoliitikumis hakkas levima ornamentika.
Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, muster võib olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.
Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.
Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis (u.8000- 3000 e.m.a.) muutus täiesti inimeste elukorraldus.
Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.
Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks revolutsiooniks.
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks.
Neoliitikumis hakkas levima ornamentika.
Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, muster võib olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.
Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.
Aega u. 4000- 1000 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine.
Tollest ajast on pärit ka megaliitilised ehitised(kr.k. mega+lithos = "suur kivi")
ehk siis esimesed inimese enda kätega loodud tohutusuured rajatised. Siiani pole ühtset arusaama sellest, kuidas sellised tõeliselt monumentaalsed ehitised püsti pandi. Küll aga usutakse, et need paigad olid keerukate rituaalide toimumispaigad. Arvatakse, et üheks rituaalide osaks oli ka heli tekitamine, sest ringide keskel näiteks trummi põristades peegeldub see kajana kivipindadelt tagasi.
Kuulsaim megaliitilistest ehitistest asub Stonehenge´is Inglismaal. Seal paistab kivide sisepind olevat siledam kui väline, mis võib olla tahutud puht dekoratiivsel eesmärgil, aga on selge, et siledatelt pindadelt kajab ka heli paremini tagasi. 2
Tollest ajast on pärit ka megaliitilised ehitised(kr.k. mega+lithos = "suur kivi")
ehk siis esimesed inimese enda kätega loodud tohutusuured rajatised. Siiani pole ühtset arusaama sellest, kuidas sellised tõeliselt monumentaalsed ehitised püsti pandi. Küll aga usutakse, et need paigad olid keerukate rituaalide toimumispaigad. Arvatakse, et üheks rituaalide osaks oli ka heli tekitamine, sest ringide keskel näiteks trummi põristades peegeldub see kajana kivipindadelt tagasi.
Kuulsaim megaliitilistest ehitistest asub Stonehenge´is Inglismaal. Seal paistab kivide sisepind olevat siledam kui väline, mis võib olla tahutud puht dekoratiivsel eesmärgil, aga on selge, et siledatelt pindadelt kajab ka heli paremini tagasi. 2
Stonehenge`i kromlehh
Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.
Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim. menhiriks.
Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi.
Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega.
Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi.
Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega.
Menhirid Sardiinia saarel Itaalias, Inglismaal ja Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal.
VIDEOD STONHENGE`I SAAMISLOOST NÄED SIIN
Ürgaja viimane periood oli rauaaeg (u.1000 eKr- 1200p.Kr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud. Hakati valmistama mõõku ja hoogustunud kaubavahetuse hõlbustamiseks võeti kasutusele mündid.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1. David Hendy - Müra, heli ja hääled - Imeline ajalugu, AS Äripäev 2013, lk 22
2. David Hendy - Müra, heli ja hääled - Imeline ajalugu, AS Äripäev 2013, lk 46-48
2. David Hendy - Müra, heli ja hääled - Imeline ajalugu, AS Äripäev 2013, lk 46-48
.jpeg){kind=link}
