Abstraktsionismi ekspsessiivne suund.
Vassili Kandinsky (1866-1944) - abstraktsionismi alusepanija
Vassili Kandinsky on kirjeldanud elavalt, kuidas ta nägi 1896 a. Moskva näitusel Monet` ühte heinakuhja pilti, aga ei tundnud selles heinakuhja ära. Tal oli piinlik. Ometi seisis kataloogis töö nimi, seega pidi heinakuhi maalil olema. Kandinsky oli suisa pahane kunstniku peale, kes maalib nii ebaselgelt, et töö pole arusaadav. Siiski märkas ta imestusega, et pilt on sellegipoolest haarav ja kinnistub oma värviintensiivsusega mällu.
See elamus maalist ja üks Wagneri etendus mõjutasid Kandinskyt, et ta sujuvalt, mitme aasta jooksul, abstraktse maalikunsti poole pöördus.
Samuti inspireeris teda muusika.
Tema teooria kohaselt on puhas, esemetu kunst sarnane muusikaga, kus helid ju ka midagi ei kujuta. Ta oli veendunud, et selline kunst on vaimsem ja väärtuslikum ,et maalikunstil oleks muusikast palju õppida.
Kandinskyle oli oluline eneseväljendus ja seda aitas kõige paremini edasi anda värvide omavaheline koosmõju ja tasakaalustatud kompositsioon.
1910 a. maalis Kandinsky oma esimese täiesti abstraktse akvarelli, mis koosnes vaid juhuslikuna näivatest värvilaikudest ja kriipsukestest.
Samuti inspireeris teda muusika.
Tema teooria kohaselt on puhas, esemetu kunst sarnane muusikaga, kus helid ju ka midagi ei kujuta. Ta oli veendunud, et selline kunst on vaimsem ja väärtuslikum ,et maalikunstil oleks muusikast palju õppida.
Kandinskyle oli oluline eneseväljendus ja seda aitas kõige paremini edasi anda värvide omavaheline koosmõju ja tasakaalustatud kompositsioon.
1910 a. maalis Kandinsky oma esimese täiesti abstraktse akvarelli, mis koosnes vaid juhuslikuna näivatest värvilaikudest ja kriipsukestest.
Ekspressiivne, väljenduslik suund
Kandinskyt peetakse just abstraktse kunsti ekspressiivse suuna esindajaks.
Oluline on värv kui väljendusvahend.
Oluline on värv kui väljendusvahend.
Vassili Kandinsky
"Improvi-
satsioon 26" (Sõudmine) Lenbachhausi Linnagalerii, Münhen, Saksamaa |
Pildi pealkiri viitab aerutamisele, Mustades pikkades joontes võib tõesti aere ette kujutada ja võib olla ka ümbritsevat maastikku pildi ülemises osas. Kuna pildi vasak ülemine pool on täis erksaid värve ja jooni, mis vastanduvad parempoolsee nurga suhteliselt tühjale pinnale, tekib dünaamiline pinget täis kompositsioon. |
Vassili Kandinsky
Impro-
visatsioon 21a Munitsipaal- Muuseum, Haag, Holland |
Vassili Kandinsky
Impressioon
No. V Pompidou, Pariis Autori foto
|
Autori fotod
|
|
Vassili Kandinsky |
Vassili Kandinsky |
Landscape with roten Flecken, Nr.2
1913 Peggy GuggenheimCollection, Veneetsia |
White Cross
1922 Peggy GuggenheimCollection, Veneetsia |
Autori fotod
Konstruktivistlik e. geomeetriline suund
Kandinsky polnud üksnes maalija, vaid ka 20.saj. olulisimaks peetav kunstiteoreetik, kes andis välja raamatuid ja kirjutas artikleid abstraktsionismi ning kompositsiooniküsimuste kohta. Ta töötas välja tasakaalustatud abstraktse kompositsiooni põhimõtted, mida püüdis ise rakendada.
Vassili Kandinsky
"Kompositsioon nr.8"
Guggenheim Muuseum, New York, USA |
Siin on värvi tähtsus taandunud ja asendunud geomeetriliste vormidega.
Suur ring üleval vasakus nurgas on võimsaks vastukaaluks ülejäänud pildi teravatele joontele ja kolmnurkadele, tekitatades pildis pingemomendi.
Kandinsky ise pidas seda maali oma peateoseks pärast Esimest maailmasõda. |
Autori foto. Pompidou, Pariis
