Kõrgrenessanss. 16.saj.
Üheks suureks ühiskonna muutumise põhjuseks võib lugeda trükipressi leiutamist 15.saj.-l. ja selle levimist tervesse Lääne-Euroopasse. Kui enne seda kirjutati raamatuid käsitsi ümber, siis nüüd oli võimalik korraga trükkida tuhandeid koopiaid. Selline tehniline saavutus aitas kaasa teadmiste ja teooriate kiirele levikule. Humanistlikust maailmavaatest oli saanud tõeline liikumine, teadlased said tutvustada oma avastusi suurtele rahvahulkadele, arhitektid avaldasid raamatuid oma kogemustest ja ehitustehnilistest võtetest.
Ehkki kirik paljude avastuste ja nende leviku vastu võitles, võtsid ka paavstid omaks maisema, kõiki elu naudinguid pakkuva elustiili, mis humanistide hulgas teravat kriitikat tekitas. Paljud välisele hiilgusele keskendunud paavstivõimu vastased taotlesid usu taaslähendamist inimesele. Sellist liikumist nim. reformatsiooniks ja liikumisest osavõtjai protestantideks.
Protestantide liidriks sai Saksamaal tegutsev teoloogiaprofessor munk Martin Luther, kes näitena oma ideede aktiivsele levitamisele naelutas 1517.a. Wittenbergi (Saksamaa) linnusekiriku uksele 95 aruteluteesi kiriku poolt müüdavate patukahetsuskirjade e. indulgentside müügi vastu, mis muidugimõista kiriku pahameelt protestantide vastu vaid õhutas.
Suhted halvenesid aja möödudes veelgi ja viisid välja ususõdadeni katoliiklaste ning protestantide vahel.
Paljude intriigide ja võimuvõitluse tagajärjel minetas Firenze 16.saj. alguseks oma tähtsuse ja uueks kunstikeskuseks sai Rooma.
Ehkki kirik paljude avastuste ja nende leviku vastu võitles, võtsid ka paavstid omaks maisema, kõiki elu naudinguid pakkuva elustiili, mis humanistide hulgas teravat kriitikat tekitas. Paljud välisele hiilgusele keskendunud paavstivõimu vastased taotlesid usu taaslähendamist inimesele. Sellist liikumist nim. reformatsiooniks ja liikumisest osavõtjai protestantideks.
Protestantide liidriks sai Saksamaal tegutsev teoloogiaprofessor munk Martin Luther, kes näitena oma ideede aktiivsele levitamisele naelutas 1517.a. Wittenbergi (Saksamaa) linnusekiriku uksele 95 aruteluteesi kiriku poolt müüdavate patukahetsuskirjade e. indulgentside müügi vastu, mis muidugimõista kiriku pahameelt protestantide vastu vaid õhutas.
Suhted halvenesid aja möödudes veelgi ja viisid välja ususõdadeni katoliiklaste ning protestantide vahel.
Paljude intriigide ja võimuvõitluse tagajärjel minetas Firenze 16.saj. alguseks oma tähtsuse ja uueks kunstikeskuseks sai Rooma.
