Vararenessanss. Maalikunst
Huvi harituse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid.
Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis.
Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena.
Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti.
Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis.
Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena.
Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti.
|
Uffizzi galerii, Firenze
Autori foto |
Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele.
Kuna aeg oli selline, et üha enam tunti huvi reaalse, siinpoolse maailma vastu, siis perspektiivireeglite väljatöötamine oli väga ajakohane.
Maalikunst allutati matemaatilistele reeglitele, sellele läheneti mõistuspäraselt.
Samuti püüti religioosseid või mütoloogilisi teemasid ühendada maisega.
Maalikunst allutati matemaatilistele reeglitele, sellele läheneti mõistuspäraselt.
Samuti püüti religioosseid või mütoloogilisi teemasid ühendada maisega.
Valguse, varju, värvi ja perspektiivi matemaatilise täpsuse kasutamisega saavutati rahu ja eriline pühalikkus. Pildi kõik üksikasjad maaliti naiivse põhjalikkusega välja kuigi tihti on tagaplaan heledamates toonides kui esiplaan. Sageli paigutati inimesed ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena.
Masaccio 1401-1428
Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio.
Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse.
Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena, on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele.
Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Esiplaanil asuv sarkofaag lisab ruumilisuse tunnet veelgi..
"Püha kolmainsuses" on Masaccio meisterlikult ühendanud jumaliku maisega.
Pildisügavuses hoiab Jumal-Isa oma ristilöödud poja-Kristuse risti. Nende vahel hõljub tuvina Püha Vaim ja ümber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline kujutamine aitab Jumalal paista maisena.
Kahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad jumala ja usklike vahel.
Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed.
Selline ülesehitus tekitab mulje, et reaalsest maailmast on võimalik siseneda jumalikku ehk ta sidus meisterlikult ja usutavalt usulise ja maise.
Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse.
Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena, on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele.
Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Esiplaanil asuv sarkofaag lisab ruumilisuse tunnet veelgi..
"Püha kolmainsuses" on Masaccio meisterlikult ühendanud jumaliku maisega.
Pildisügavuses hoiab Jumal-Isa oma ristilöödud poja-Kristuse risti. Nende vahel hõljub tuvina Püha Vaim ja ümber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline kujutamine aitab Jumalal paista maisena.
Kahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad jumala ja usklike vahel.
Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed.
Selline ülesehitus tekitab mulje, et reaalsest maailmast on võimalik siseneda jumalikku ehk ta sidus meisterlikult ja usutavalt usulise ja maise.
Masaccio "Püha kolmainsus"
Santa Maria Novella kirik, Firenze
|
|
Autori fotod
Vararenessansist alguse saanud perspektiivi kasutamine sai iseenesest mõistetavaksaks kuni 19.saj. lõpuni.
Öeldakse, et Masaccio frescod Santa Maria del Carmine kirikus ja Brancacci kabelis juhatasid maalikunstis sisse renessansi.
Brancacci kabel Firenzes
|
"Peetrus tervendab oma varjuga"
|
"Pearaha maksmine"
|
Masaccio
"Paradiisist
väljaajamine" u. 1425 Brancacci kabel, Santa Maria del Carmine, Firenze |
|
Figuuride alasti kujutamine oli väga uuenduslik. Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks. Kujutatud on ka selgepiirilisi varje maapinnal, mis oli samuti uus ja andis pildile ruumilist sügavust.
Erinevalt varasematest kunstnikest kujutas Masaccio vägagi reaalselt oma tegelaste emotsioone: tohutut ahastust ja häbi patu tegemise pärast.
Erinevalt varasematest kunstnikest kujutas Masaccio vägagi reaalselt oma tegelaste emotsioone: tohutut ahastust ja häbi patu tegemise pärast.
Sandro Botticelli 1445-1510
Sandro Botticellit peetakse tänapäeval üheks populaarsemaks Itaalia vararenessansi maalikunstnikuks. Ta oli maalimist õppinud Firenze kunstniku Fra Filippo Lippi ateljees ja aastal 1470 avas sealsamas linnas enda ateljeee. Peagi tekkisid tal sidemed Medicite perekonnaga, kelle tellimusel valmisid "Primavera" ja "Venuse sünd".
Mõlemad on allegoorilised maalid, mille teema on laenatud moodiläinud antiikmütoloogiast.
Mõlemad on allegoorilised maalid, mille teema on laenatud moodiläinud antiikmütoloogiast.
Sandro Botticelli
"Venuse
sünd" Uffizi, Firenze, Itaalia |
Antiikmütoloogia järgi sündis ilu- ja armastusejumalanna Venus täiskasvanuna merevahust ja maabus teokarbis Küprose saarele. Botticelli aga ei kujuta maalil otseselt seda lugu vaid teos on täis allegooriaid ja sümboleid. |
Maalil kehastab Venus vaimset armastust, teiste allikate põhjal inimkonda. Venust on võrreldud ka neitsi Maarjaga.
|
Nii nagu teisedki renessansiaja kunstnikud, tugines ka Botticelli anttikaja eeskujudele. Venuse poos on laenatud antiikskulptori Massimo teosest "Venus pudica".
Maalil on Venuse figuur veidi venitatud ja moonutatud. Tema kael on ebaloomulikult pikk ja õlajoon longus. Pea on kaela otsas anatoomiliselt täiesti võimatus asendis. Ometi mõjub kujutis graatsilisel ja kaunilt. |
Venus seisab kammkarbil, mis tähistab ülestõusmist, lootust ja uuestisündi.
Legendi järgi puhuvad Venust maa poole läänetuuled. Botticelli maalil sümboliseerivad nad vaimset kirge, kes aitavad kaasa vaimu ja mateeria kohtumisele.
Kaldal hõljuv nümf on valmis lilledega kaunistatud rüüd Venusele ümber panema. Siin on teda kujutatud kevadejumalanna Florana, kes on viljakuse ja sünni kehastus. Sellele viitavad tema kevadlilledega kaunistatud kleit ja mirdipärg kaelas, mida kasutati abiellumise rituaalide puhul.
Õhus hõljuvad roosid sümboliseerivad inimlikku seksuaalsust ja iha.
Legendi järgi puhuvad Venust maa poole läänetuuled. Botticelli maalil sümboliseerivad nad vaimset kirge, kes aitavad kaasa vaimu ja mateeria kohtumisele.
Kaldal hõljuv nümf on valmis lilledega kaunistatud rüüd Venusele ümber panema. Siin on teda kujutatud kevadejumalanna Florana, kes on viljakuse ja sünni kehastus. Sellele viitavad tema kevadlilledega kaunistatud kleit ja mirdipärg kaelas, mida kasutati abiellumise rituaalide puhul.
Õhus hõljuvad roosid sümboliseerivad inimlikku seksuaalsust ja iha.
Maalil on kasutatud palju kulda, mis pidi rõhutama Venuse jumalikku olemust ja teose väärtust.
Oletatakse, et pilt oli tellitud akna kõrval oleva seina kaunistamiseks, et sellest langev valgus langeks kokku teose valgusallikaga.
Botticelli "Venuse sünd" on kõige tähtsam maal pärast antiikaega, kus on kujutatud alasti naisekeha.
Oletatakse, et pilt oli tellitud akna kõrval oleva seina kaunistamiseks, et sellest langev valgus langeks kokku teose valgusallikaga.
Botticelli "Venuse sünd" on kõige tähtsam maal pärast antiikaega, kus on kujutatud alasti naisekeha.
Sandro Botticelli
"Primavera"
e. "Kevad" Uffizi, Firenze, Itaalia |
Mõni aasta hiljem(1485/87) maalis Botticelli oma teise kuulsa maali, mida loetakse peale selle taasavastamist 19.saj. kunstajaloo pöördepunktiks ja Firenze kultuurilise, poliitilise ja majandusliku taassünni sümboliks.
|
Tellijaks oli Medicite perekonna nooremast liinist pärit Lorenzo di Pierfrancesco, kes oli vaenujalal oma suguvõsa vanema liiniga.
Väidetavalt pidi tellitav maal kaunistama tellija majas pulmakambri kõrvaltuba.
Väidetavalt pidi tellitav maal kaunistama tellija majas pulmakambri kõrvaltuba.
Vasakul seisab kaubanduse- ja ärijumal Mercurius, kolm graatsiat, keda sihib noolega armastusejumal Cupido, armastusejumalanna Venus, viljakusejumalanna Flora, nümf Chloris ning läänetuul Zephyrus.
Botticelli mõtles igale detailile ja kuigi teos põhineb taas antiikmütoloogia teemal, on sümbolite kaudu edasi antud selle Medici perekonna suursugusust ja tähtsust.
Mercuriust on kujutatud mõõgaga, võib-olla viitab see võitlusvalmidusele Medicite vaenuliku poolega.
Flora, kes on ilmselt lapseootel, viitab küllusest pakatavale Firezele aga ka sellele, et Lorenzo di Pierfrancesco naine sünnitas mõneaastase vahega kaks poega ja kindlustas niimoodi perekonna jätkumise.
Kesksel kohal seisab armastusejumalanna Venus, kes on õnnistuseks parema käe tõstnud.
Vaid Lorenzo di Pierfrancesco valitsemisega kaasnevat Firenze edukust tähistavad ka Venuse ja Mercuriuse riietel kujutatud allapoole suunatud leegid ja Amori nool, mis sümboliseerivad uuenevat loodust ja õtsengut.
Selliste leekidega keepi olevat Lorenzo di Pierfrancesco kandnud pärast vanemast liinist pärit Medici linnast põgenemist.
Taustal seisavad müürina apelsinipuud, mille rohked viljad-apelsinid- tähistavad igavest noorust ja viljakust.
Pildi paremas servas kummarduvad kaks igihaljast loorberipuud Flora poole ja väljendavad nii lootust uue aja saabumisele.
Botticelli mõtles igale detailile ja kuigi teos põhineb taas antiikmütoloogia teemal, on sümbolite kaudu edasi antud selle Medici perekonna suursugusust ja tähtsust.
Mercuriust on kujutatud mõõgaga, võib-olla viitab see võitlusvalmidusele Medicite vaenuliku poolega.
Flora, kes on ilmselt lapseootel, viitab küllusest pakatavale Firezele aga ka sellele, et Lorenzo di Pierfrancesco naine sünnitas mõneaastase vahega kaks poega ja kindlustas niimoodi perekonna jätkumise.
Kesksel kohal seisab armastusejumalanna Venus, kes on õnnistuseks parema käe tõstnud.
Vaid Lorenzo di Pierfrancesco valitsemisega kaasnevat Firenze edukust tähistavad ka Venuse ja Mercuriuse riietel kujutatud allapoole suunatud leegid ja Amori nool, mis sümboliseerivad uuenevat loodust ja õtsengut.
Selliste leekidega keepi olevat Lorenzo di Pierfrancesco kandnud pärast vanemast liinist pärit Medici linnast põgenemist.
Taustal seisavad müürina apelsinipuud, mille rohked viljad-apelsinid- tähistavad igavest noorust ja viljakust.
Pildi paremas servas kummarduvad kaks igihaljast loorberipuud Flora poole ja väljendavad nii lootust uue aja saabumisele.
Sellel maalil ühendas Botticelli väga osavalt antiikse oma kaasaja aktuaalsete teemadega.
Kui maalikunstis valitsesid antiigist laenatud motiivid, siis portreed maaliti võimalikult realistlikult ja enamasti külgvaates.
Piero della Francesca
"Battista Sforza ja Federigo de Montefeltro" ehk Urbino hertsog ja tema naine
|
Alessandro Assandri
Beatrice d´Este portree |
Giovanni Antonio de Predis
Mehe portree |
|
|
Uffizi galerii, Firenze
Autori fotod
.jpg){kind=link}
