Antiikkunst
Vana-Kreeka
Vaieldamatult kõige suuremat mõju kogu tulevasele kultuurile ja kunstile on jätnud Vana-Kreeka.
8.-5.saj. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Just Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust. Tuntuimad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles.) Arenes matemaatika (Pythagoras,Eukleitos, Arhimedes) ja meditsiin. Tänapäevalgi kasutatav arstide ametitõotus ehk Hippokratese vanne on pärit 5.-4. saj eKr elanud kuulsa arsti Hippokratese mahukast arstiteaduslikust raamatust.
Homerose eeposed olid tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5. saj. elanud Herodotosele ("Historia"), keda seetõttu "ajaloo isaks" kutsutakse.
Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäevase Euroopa kultuuri alustala.
Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite eeskuju saamiseks tagasi pöördutud korduvalt.
Usk
Kreekas usuti jumalatesse, keda arvati olevat vägevad, kuid inimeste moodi nii välimuselt kui vaimult. Jumalaid küll austati, nende auks ja meeleheaks ehitati templeid ning neile ohverdati loomi, kuid ei kummardatud pimeda alandlikkusega.
Väga populaarsed rongkäigud, mängud ja teatrietendused olid samuti pühendatud jumalatele.
8.-5.saj. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Just Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust. Tuntuimad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles.) Arenes matemaatika (Pythagoras,Eukleitos, Arhimedes) ja meditsiin. Tänapäevalgi kasutatav arstide ametitõotus ehk Hippokratese vanne on pärit 5.-4. saj eKr elanud kuulsa arsti Hippokratese mahukast arstiteaduslikust raamatust.
Homerose eeposed olid tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5. saj. elanud Herodotosele ("Historia"), keda seetõttu "ajaloo isaks" kutsutakse.
Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäevase Euroopa kultuuri alustala.
Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite eeskuju saamiseks tagasi pöördutud korduvalt.
Usk
Kreekas usuti jumalatesse, keda arvati olevat vägevad, kuid inimeste moodi nii välimuselt kui vaimult. Jumalaid küll austati, nende auks ja meeleheaks ehitati templeid ning neile ohverdati loomi, kuid ei kummardatud pimeda alandlikkusega.
Väga populaarsed rongkäigud, mängud ja teatrietendused olid samuti pühendatud jumalatele.
Kreeka kunst kujunes välja pika aja jooksul. Selle iga periood erines eelmisest, mistõttu jagatakse see kolme ajajärku :
* arhailine (750 - 480 eKr) e. kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg.
* klassikaline (480 - 323 eKr) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas., mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
* hellenistlik ( 323- 27 eKr) e. hellenism e.hiline ajastu.
Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr.
Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud ka Idamaid ja toonud sinna kaasa kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma
323 eKr jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika.
* arhailine (750 - 480 eKr) e. kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg.
* klassikaline (480 - 323 eKr) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas., mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
* hellenistlik ( 323- 27 eKr) e. hellenism e.hiline ajastu.
Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr.
Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud ka Idamaid ja toonud sinna kaasa kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma
323 eKr jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika.
