Keskaja kunst.
Romaani kunst ehk romaani stiil(10.-12.saj.)
Kiriklik kunst
Peale Rooma riigi kokkuvarisemist 5.saj. oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus.
Endised hiigelriigi alad jaotati paljude valitsejate vahel, kes suutsid vaid lühiajaliselt võimul püsida. Valitsemine ja kohtupidamine muutus ebastabiilseks, linnade areng peatus. Sõdaderohke aeg tõi kaasa vaesuse ja elatustaseme halvenemise.
Toimus kogu kultuuri allakäik.
Nii ei loodud kunsti vallas ligi 500 aasta jooksul midagi märkimisväärset.
Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
Endised hiigelriigi alad jaotati paljude valitsejate vahel, kes suutsid vaid lühiajaliselt võimul püsida. Valitsemine ja kohtupidamine muutus ebastabiilseks, linnade areng peatus. Sõdaderohke aeg tõi kaasa vaesuse ja elatustaseme halvenemise.
Toimus kogu kultuuri allakäik.
Nii ei loodud kunsti vallas ligi 500 aasta jooksul midagi märkimisväärset.
Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
Kui kogu Lääne-Euroopa elas vaesuses, oli siiski üks maksude toel rikastunud ja mõjuvõimu kogunud valitseja ja see oli ristiusu kirik eesotsas Rooma paavstiga.
See rikkus võimaldas uute kirikute ehitust, et jätkuvalt rahvast alandlikkuses hoida.
Kirik tellis pühakodade ehituse ja nende kaunistamise usulisel eesmärgil. Seetõttu saab ütelda, et kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne e.kiriklik.
See rikkus võimaldas uute kirikute ehitust, et jätkuvalt rahvast alandlikkuses hoida.
Kirik tellis pühakodade ehituse ja nende kaunistamise usulisel eesmärgil. Seetõttu saab ütelda, et kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne e.kiriklik.
