Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Arhitektuur.  Halikarnassose mauseleum (353-350 eKr)

Kreekas levinud  templite ja teatrite kõrval püstitati  4.saj. eKr ehitis, mis läks ajalukku eelkõige oma tohutute mõõtmete tõttu. Selleks oli Halikarnassose mauseum, mida loetakse üheks vana maailma seitsmest maailmaimest.
Mauseleum on saanud oma nime linna järgi, kuhu see ehitati. Halikarnassose linn asus praeguse Türgi aladel Bodrumis.
Ehitis püstitati valitseja Mausolose hauamonumendiks, milles pidi  asuma hauakamber  ja tempel surnule austusavalduste  läbiviimiseks. 

Joonis Briti Muuseumis
Autori foto

Hauamonumendi  tellijaks oli Mausolose abikaasa Artemisia II ja selle peaarhitektiks Pytheos.
Ehitise põhiplaan on ristkülik ja selle alumine osa kujutab endast siledat kaheastmelist müüritist. Müüritisel paikneb võimas 36 sambast koosnev kolonnaad, mis kannab püramiidikujulist katust. Müüritisele ja sammaste vahele olid paigutatud tolle aja kuulsate skulptorite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefid ja skulptuurid. Püramiidse katuse harjal troonis nelja hobuse kaarik, milles olid kuninga ja kuninganna kujud.
Kogu ehitise kõrguseks oli ligi 50 meetrit.
Seda loetakse Egiptuse püramiidide järel suurimaks hauamonumendiks.

Mauseleumi tellija Artemisia olevat enne selle valmimist surnud, kuid arhitekt ja skulptorid otsustasid selle siiski valmis ehitada, mis tõigi neile loodetud kuulsuse.
Aastal 333 eKr lasi Aleksander Suur Halikarnassose linna hävidada, kuid jättis haudehitise puutumata. See püsiski sajandeid, kuid hävis lõpuks arvatavasti maavärinas. 

Mõned Halikarnassose mauseleumi skulptuurid ja reljeefid  asuvad Briti muuseumis, Londonis.
Hobune on üks neljast katusel asunud triumfivankri hobusest.

Säilinud inimfiguure kutsutakse Artemisiaks ja Mausoloseks.

Autori fotod

Halikarnassose mauseleumi järgi on hakatud kõiki monumentaalseid haudehitisi mauseleumideks kutsuma.