• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • Kaasaegne skulptuur
  • Visuaalkultuur
  • Kaasaegse kunsti näitused
    • ART14London
    • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
    • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
    • Fritsch, Koons, Ray
    • Dale Chihuly
    • Tian Wei
    • KUMU - Surm ja ilu
    • "Attention: Craft"
    • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
    • Peggy Guggenheim Collection
    • Yayoi Kusama
    • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
    • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
  • Marina Abramović - Moderna Museet
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.
 ​

Renessanss (15-16 saj.)

 Inimeste rikkus ja heaolu kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha enam inimesi asus elama  linnadesse, tekkis uus klass, mille moodustasid   linnakodanikud, jõukad kaupmehed  ja pankurid.
Kontaktid kaugete maadega ja uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste  omandamise vastu.
Meremehed komplekteerisid laevastikke  ja suundusid avastusretkedele.
Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm  enamasti tuulevaikne ja rahulik.
Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi  avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika.
Tolle aja teadmistejanu viis paljude tänapäeval tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid.
Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil .
Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust  vaid  enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet  nim. humanismiks.
Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega   ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd).
Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi  oldi arengus  palju kaugemale jõutud. See  innustas  inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene.
Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et renessansiaega iseloomustab  teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd.
Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.