Renessanss Saksamaal
Reformatsioon
Renessanss Saksamaal tõi endaga kaasa olulise muutuse religiooni suhtumises ja pöördumatud tagajärjed kogu Euroopa kirikusüsteemis. Just siin ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, kirikuisade luksusejanu ja liialt ilmaliku eluviisiga, mis viisid finantsprobleemideni. Rahapuudusest ajendatuna hakkas kirik müüma indulgentse, mis pidid pattu teinud inimese karistusest päästma.
Usupuhastajad leidsid, et kirikul ei ole mingit õigust patte andeks anda vaid inimene peab Jumala ees oma südametunnistusega ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther ladinakeelse piibli saksa keelde, et teha selle tõed inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud ka kunst usku vahendada ja nii tuli ette usulise sisuga maalide hävitamist.
Reformaatorite soov oli olemasolevat kirikut reformida, et seda usu algtõdede juurde tagasi tuua.
Paavsti, keisri ja kogu vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis aga paratamatult ususõdadeni ja lõpuks ka kiriku lõhenemiseni. Lisaks katolikule kirikule tekkis luterlik kirik.
Usupuhastajad leidsid, et kirikul ei ole mingit õigust patte andeks anda vaid inimene peab Jumala ees oma südametunnistusega ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther ladinakeelse piibli saksa keelde, et teha selle tõed inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud ka kunst usku vahendada ja nii tuli ette usulise sisuga maalide hävitamist.
Reformaatorite soov oli olemasolevat kirikut reformida, et seda usu algtõdede juurde tagasi tuua.
Paavsti, keisri ja kogu vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis aga paratamatult ususõdadeni ja lõpuks ka kiriku lõhenemiseni. Lisaks katolikule kirikule tekkis luterlik kirik.
Samal ajal kui Itaalias oli kõrgrenessanss juba välja kujunenud püsis saksa kunst ikka keskaegsetes dogmades kinni. Alles 16.saj.algusest saab rääkida renessansist Saksamaal kui sellele maale sai osaks lühiajaline kunsti õitseaeg enne laastavaid kokkupõrkeid katoliiklaste ja protestantide vahel.
Albrecht Dürer(1471-1528)
Albrecht Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised tehnikad nagu puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse ning kõrgeima tehnilise taseme.
Düreri kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda.
Düreri kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda.
Dürer reisis palju. Itaalias avastas ta lisaks tema jaoks uutele kompositsiooni- ja perspektiivireeglitele ka täiesti teistsuguse arusaama kunstniku rollist. Kui Saksamaal oli kunstnik väljaõppinud käsitööline, siis Itaalias õpetlane ja teadlane.
Lisaks maalikunsti puudutavatele uuendustele pühendas Dürer ennast ka looduse ja inimese anatoomia uurimisele ning matemaatika ja geomeetria saladustesse.
Tänu Düreri õpingutele Roomas, Firenzes ja Veneetsias kujunes välja nendes linnades enesetäiendamise traditsioon, mis sai Põhja-Euroopa kunstihariduse oluliseks osaks.
Lisaks maalikunsti puudutavatele uuendustele pühendas Dürer ennast ka looduse ja inimese anatoomia uurimisele ning matemaatika ja geomeetria saladustesse.
Tänu Düreri õpingutele Roomas, Firenzes ja Veneetsias kujunes välja nendes linnades enesetäiendamise traditsioon, mis sai Põhja-Euroopa kunstihariduse oluliseks osaks.
Kunstniku huvi mõista kõiki ümbritseva maailmaga seotut, tohutu õpihimu ja mitmekülgsus kujundas talle maine, mis oli samaväärne Leonardo da Vinci kuulsusega Itaalias.