Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Gooti stiili  maalikunst  ja skulptuur põhjapool Itaaliat

Gooti kunsti põhjapool Itaaliat nimetatakse ka rahvusvaheliseks stiiliks. Üheks põhjuseks oli kunstnike suurem vabadus ringi reisida, aga ka õukondade püüe üksteist üle trumbata, milleks palgati kunstnikke erinevatest riikidest.
Kunst oli endiselt põhiliselt sakraalne, kuid näiteks vendade Limbourg`ide raamatuillustratsioonides kujutatakse ka argiseid tegevusi.
Rahvusvaheline gootika maalikunstis eelistas erksaid toone, väljavenitatud figuure ja looduse tõetruud edasiandmist pisemate detailideni. Sageli lisati maalidele lehtkulda selle luksuslikkuse tõstmiseks. Ühtset äratuntavat stiili on siiski raske määratleda.
Uued gooti stiilis kirikud olid hoopis valgusküllasemad kui varasemad. Põhjuseks suurem hulk aknaid, mida uus ehitusviis võimaldas paigaldada. See oli tõukeks vitraažakende arengule. 

Vitraažaknad

Gooti klaasimaali hinnati pikka aega madalamalt kui seina- või tahvelmaali. Ometi võib seda kindlalt üheks kaunimaks gooti kunsti saavutuseks lugeda.  Kui kiviraidurite valmistatud akende kivivõred olid paika pandud, alustasid tööd klaasimeistrid. Tellija poolt heakskiidetud kavandi järgi lõigati klaasist sobivad tükid,  maaliti vastavate värvidega, mis kinnistati ahjus põletades. Klaasitükid ühendati tinaraamistikuga, mis moodustab läbikumavale klaasile läbipaistmatu kontuuri. Just läbikumava valguse tõttu särama lööv pildipind teebki  vitraažmaali  nii eriliseks. Vitraažakende ülesanne oli, nagu tahvel- ja seinamaalilgi, piiblilugude kujutamine, aga ka upsakuse, joomarluse ja hasartmängude  ja teiste pattude eest hoiatamine.
Notre Dame, Pariis
Sainte Chapelle, Pariis
Westminster Abbey, London
Autori fotod
Fragmendid Westminster Abbey katedraalis
Autori fotod
 Notre Dame kiriku ja Sainte Chepelle roosaknad
Autori fotod

Maalikunst

 Uus kirikute ehitusviis tähendas ka  vähem seinapinda freskodeks. See oli ka üks põhjus tahvelmaali levikule. Tahvelmaal on temperavärvidega (värvipulber+munakollane) puidule maalitud pilt . See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele tiibaltarite jaoks.
Tiibaltar on nagu väike kapp, mille uksed ja sisemus on kaunistatud maalingute või puuskulptuuridega.

Mathias Grünewald (u 1475-1528)

Kuigi Mathias Grünewald elas renessansiajastul, tuleks tema kunsti teemadevaliku tõttu pigem keskaegseks nimetada.   Nimelt keskendus Grünewald piiblisündmusi kujutavate tiibaltarite maalimisele.

Isenheimi altar  - 1512-15

Tegemist on Grünewaldi kõige kuulsama tiibaltariga. Selle mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehi ja nii liturgiaga sobiv teema välja valida. Selline altar sobis kunstniku eesmärgiga - anda edasi jutluste sisu.
Pildi autor
Pildi autor
Ristilöödud Jeesuse kahvatu keha öötaeva taustal on karjuvas kontrastis risti all seisvate inimeste veripunaste rüüdega, tema väändunud kätes on valu lausa tunnetatav.


Esimene altarimaal kujutab Jeesust ristil - moonutatud keha ja veritsevana. Tema okaskrooniga pea on alla vajunud ja selle tekitatud haavadest voolab helepunast verd. Apostel Johannes toetab minestavat neitsi Maarjat. 
Külgedel on kujutatud püha Antoniust ja püha Sebastiani.


Tiibaltari alumine osa kujutab Jeesuse haudapanekut.
Pildi autor
Teisel altaripildil on kujutatud Maarja kuulutust ja inglikoori,  Kristuse sündi koos Püha Vaimuga pea kohal ning valgusvihus ülestõusvat Jeesust.
Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erkste värvide kasutamine, millega ta maali mõju suurendas. 
Altar on maalitud praeguses Alsassis, Prantsusmaal asuva Isenheimi kloostri haiglakirikule.
Grünewaldi niivõrd ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20. saj. alguse ekspressionistid, kes värvi olulise väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri.

Miniatuurmaal

Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid.
Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi.
Prantsusmaal olid väga tuntud vennad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest. Pildid valmisid tellimustööna  Berry hertsogi palveraamatule.

Skulptuur

Kui romaani skulptuuris oli enim levinud reljeef, millel inimfiguurid eenduvad vaid veidi taustast , siis gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. See tähendab, et kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks.
Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Kogu gooti kunst austab ja imetleb kristlikku sõnumit, kujutades inimest
selle edasandjana  hingelise ja  tundelise olevusena.
Naeratav ingel , Reimsi katedraal, Saksamaa
Pildi autor
Kolm rumalat neitsit, Magdeburg, Saksamaa
Pildi autor
Westminster Abbey kuningate galerii
Autori foto
Pildi autor
Pildi autor
Figuurid Chareres`i katedraali portaalidel
Sageli armastati kujutada Neitsi Maarjat last kätel hoidmas. Selles naeratavas kujus pidid ühinema maine ilu  ja taevane headus. Teema oli arusaadav ja inimlik - emaarmastus. 
Küllap sellepärast loodi madonnakujusid paarisaja aasta jooksul hulgaliselt.