Vanimad kõrgkultuurid. Egiptus (u. 3000-332 e.Kr.)
Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Samuti oli kunst tihedalt seotud usuga hauatagusesse ellu ja jumalate kummardamisega. Seega teenis kunst kindlat eesmärki. Usuti, et "õigesti" tehtud ese või maaling koos rituaalidega on abiks elavate ja hauataguse elu vahel. See seletab ka, miks egiptuse kunst püsis peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Samuti oli kunst tihedalt seotud usuga hauatagusesse ellu ja jumalate kummardamisega. Seega teenis kunst kindlat eesmärki. Usuti, et "õigesti" tehtud ese või maaling koos rituaalidega on abiks elavate ja hauataguse elu vahel. See seletab ka, miks egiptuse kunst püsis peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.
Balsameerimine
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti surnust ka kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Lisaks varustati lahkunu kõigega, mida hauataguses elus võis vaja minna, alustades luksusesemetest ja teenrite kujudest. Kõik pidi olema tasemel, millega inimene oli oma elus harjunud.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti surnust ka kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Lisaks varustati lahkunu kõigega, mida hauataguses elus võis vaja minna, alustades luksusesemetest ja teenrite kujudest. Kõik pidi olema tasemel, millega inimene oli oma elus harjunud.
|
|
|
|
|
Rikaste vaaraode balsameeritud kehad või näod kaeti kuldplekiga.
Lapse mumifitseeritud kehale on maalitud aga kirst on seevastu kaunistamata.
|
Balsameeritud naisekeha kaunistamise asemel on maalingutega kaetud hoopis kirst.
|
Autori fotod Brittish Museum, London
Arhitektuur
Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid.
Need on ehitatud keskmiselt 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Nende hiigelkolosside kõik neli külge olid kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.
Need on ehitatud keskmiselt 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Nende hiigelkolosside kõik neli külge olid kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.
Esimesed püramiidid olid nn astmikpüramiidid.
Astmikpüramiid
Vanim
astmik-püramiid ehitaud u. 4500 a tagasi Sakkara, Egiptus |
Püramiidi läbilõige
Cheopsi
püramiid Giza püramii-dide- väljal |
Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna Oleviste kiriku torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni, ulatub 123 m kõrgusele.)
Giza püramiidid
Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Mastabad olid lihtsamad haudehitised tähtsate isikute tarbeks. Püramiide valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud ehk sfinksid.
Haudehitiste juurde ehitati jumalate auks templid. Need olid nelinurkse põhiplaaniga ja väljastpoolt müüriga varjatud. Templitesse pääses läbi värava - pülooni, mis viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Sinna pääses ka rahvas, aga tagumiste kinniste ruumide juurde, kus asusid jumalate kujud, võisid minna vaid preestrid.
Haudehitiste juurde ehitati jumalate auks templid. Need olid nelinurkse põhiplaaniga ja väljastpoolt müüriga varjatud. Templitesse pääses läbi värava - pülooni, mis viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Sinna pääses ka rahvas, aga tagumiste kinniste ruumide juurde, kus asusid jumalate kujud, võisid minna vaid preestrid.
Sfinks Püloon koos obeliskiga
Egiptuse suurim sfinks(72*20 m.).
|
|
Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse. Kaljuhaudade ees asusid templid, mille ruumid ulatusid sügavale kalju sisemusse. Nii nagu püramiidides, kaunistati ka kaljuhauad maalingutega ja skulptuuridega.
Reljeefid ja seinamaalingud
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks.
Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.
Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.
|
|
Nebamuni aed ehk Tiik aiaga, u.1400 eKr.
Seinamaal Teeba kaljuhauast. |
Linnujaht.
Maaling ülikuhauast u. 1340 e.Kr. |
Brittish Museum, London
Autori fotod
Reljeefidel ja seinamaalingutel võib näha ka jumalaid. Neid kujutati inimese keha ja looma- või linnupeaga. Alloleval fragmendil maalitud papüürusest kükitab šaakalipäine surmajumal ja tegeleb surnu üle kohtumõistmisega tema südant kaaludes.
Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri.
Skulptuur
Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Isikupärased jooned ei olnud olulised.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Isikupärased jooned ei olnud olulised.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
Vaarao Nenkhefta (2200 e.KR)
|
|
Vaarao Amenhotep III u.1350 e.KR
|
Vaarao Ramesses II, 1270 e.Kr 
|
Autori fotod Brittish Museum, London
Vaarao Tutankhamoni kuldmask
|
Noorelt surnud vaarao Tutankhamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta. Kullast mask kattis muumia pead ja õlgu. Muumia oli asetatud kolme üksteise sisse asetatud kirstu sisse, millest viimane oli samuti puhtast kullast valmistatud. VIDEO VAATAMISEKS TUTANCHAMONI HAUAKAMBRIST NÄED SIIN
|
14.saj.e.m.a. valitsenud vaarao Echnatoni ajal toimusid uuendused lisaks majandusele ja poliitikale ka kunstis. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu.
Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.
Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.
Nofretete
u. 1340 e.Kr
Egiptuse muuseum, Berliin |
Kuulus büst leiti vaarao Echnatoni õukonnaskulptori töökojast. See on 50 cm kõrgune ja valmistatud lubjakivist. Loomulikkuse esiletoomiseks on kuju ihutooni värvitud, tema kaunid huuled punase värviga toonitatud. Hoolikas viimistlemisest hoolimata puudub vasak silmamuna. |
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA
Ehted ja klaasikunst
Nagu mesopotaamlased oskasid ka egiptlased kullast ja hõbedast ehteid valmistada. Ehtekunst, nagu kogu muu kunst, oli seotud usuga. Ehetele omistatud maagiline tähendus pidi ka kandjat kaitsma. Eriti populaarne oli wedjat`i silm ehk taeva ja päikesejumala Horose silm, mis pidi kurja eemale hoidma ja ka õnnetoojaks peetud skarabeus ehk sõnnikumardikas .
Ehteid kanti eluajal ja pandi pärast surma hauda kaasa.
Ehteid kanti eluajal ja pandi pärast surma hauda kaasa.
Egiptlased oskasid klaasi sulatades sellest erinevaid esemeid vormida.
Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse
tsivilisatsioon ja kunst peaaegu muutumatuna ligi kolm tuhat aastat.
Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Selle kohta öeldakse ka, et egiptuse kunst helleniseerus.(kreeklased-hellenid).
A.332 e.Kr vallutas Egiptuse Aleksander Suur . Riiki hakkas valitsema siis kreeka-makedoonia päritolu Ptolemaioste dünastia. Nende viimane esindaja oli Kleopatra VII.
Pärast kuninganna Kleopatra surma 30.e.Kr. , sai Egiptusest Rooma riigi koloonia ja meie ajaarvamise alguseks egiptuse kunst hääbus täiesti.
tsivilisatsioon ja kunst peaaegu muutumatuna ligi kolm tuhat aastat.
Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Selle kohta öeldakse ka, et egiptuse kunst helleniseerus.(kreeklased-hellenid).
A.332 e.Kr vallutas Egiptuse Aleksander Suur . Riiki hakkas valitsema siis kreeka-makedoonia päritolu Ptolemaioste dünastia. Nende viimane esindaja oli Kleopatra VII.
Pärast kuninganna Kleopatra surma 30.e.Kr. , sai Egiptusest Rooma riigi koloonia ja meie ajaarvamise alguseks egiptuse kunst hääbus täiesti.
_-_TIMEA.jpg?uselang=sv){kind=link}
_Eye_of_Horus_pendant.jpg?uselang=et){kind=link}
?uselang=et#mediaviewer/File:Louvre_122007_30.jpg){kind=link}
