Vana-Kreeka skulptuur
Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri.
Aastasadade jooksul jõuti inimkeha kujutamises täiuseni, mida seni polnud kunagi saavutatud ega taotletudki. Põhjuseid sellisteks arenguteks tuleb otsida tolleaegsetest uskumustest. Nimelt usuti, et jumalad näevad inimeste sarnased välja ja nad tunnevad inimlikke emaotsioone. Seega oli neid lihtne kujutada. Pealegi vaimustas tolleaegseid kreeklasi vormis mehekeha.
Aastasadade jooksul jõuti inimkeha kujutamises täiuseni, mida seni polnud kunagi saavutatud ega taotletudki. Põhjuseid sellisteks arenguteks tuleb otsida tolleaegsetest uskumustest. Nimelt usuti, et jumalad näevad inimeste sarnased välja ja nad tunnevad inimlikke emaotsioone. Seega oli neid lihtne kujutada. Pealegi vaimustas tolleaegseid kreeklasi vormis mehekeha.
Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud.
Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks .
Enamikku kuulsamatest kujudest ei ole säilinud, siiski tunneme neid hilisemate rooma koopiate põhjal. Sageli on need aga teisest materjalist ja täit ettekujutust originaalist ei anna.
Skulptuuris eristatakse kolme ajajärku.
Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks .
Enamikku kuulsamatest kujudest ei ole säilinud, siiski tunneme neid hilisemate rooma koopiate põhjal. Sageli on need aga teisest materjalist ja täit ettekujutust originaalist ei anna.
Skulptuuris eristatakse kolme ajajärku.
Arhailine ajajärk (750-480 eKr)
Kreeka kunsti arhailine ajajärk tähistab kreeka kunsti algusaega. Pärslased olid vallutanud Ateena (490 eKr) ja tõid endaga kaasa mõjutusi idamaade kunstist. Samuti avaldas oma mõju Egiptuse kunst. Esialgu olid skulptuurid väikesed, kuid pärast Egiptuse hiiglaslike kujude nägemist saadi ka Kreekas uut inspiratsiooni.
Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat.
Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat.
Kuros
Arhailise perioodi mehekuju nn. kuros
Rahvusmuuseum, Ateena |
Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Kergelt rusikas käed on surutud külgedele ja pea suunatud otse ette. Kuju on eestvaates täiesti sümmeetriline. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. |
Klassikaline ajajärk (480-323 eKr)
Kreeka klassikaline ajajärk tähistab kunsti ja kultuuri õitseaega. Kreeklased olid pärslaste üle võidu saavutanud, mis tekitas enesekindlust ja soovi oma riik ise üles ehitada. Seda ajajärku loetakse tõelise õitsengu ajaks, kui arenes demokraatia, kodanike väärtustamine, uuriti ajalugu ja peeti lugu filosoofiast.
Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises.
Inimkeha realistlikus ja samas idealiseeritud kujutamises jõuti täiuseni. Skulptoreid huvitas anatoomiline täpsus, mille tarvis uuriti teraselt inimkeha igat detaili ja püüti seda kivisse raiuda nii täpselt kui võimalik.
"Kritiose poiss" Acropolise muuseum, Ateena
|
.Aastal 480 eKr loodud skulptuur "Kritiose poiss" tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt astuv mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga.
Loomulikkuse edasiandmiseks toetub keharaskus ühele jalale jättes teise vabalt kõrvale. Sellise asendi nimi on kontrapost. Nüüd ei asu ka õlad ja puusad enam samal joonel, sest paindesse viidud selgroog nihutab nõjajala poolse puusa allapoole ja sellepoolse õla ülespoole. "Kritiose poiss" on selgeks näiteks täiesti uuele kujutamisviisile. Lisaks inimkeha uurimisele on selle eri osade liikumist ka analüüsitud. Skulptuur ei kujuta mitte lihtsalt inimest vaid indiviidi, kelle luustikku katavad lihased ja naha all voolab veri. Kontraposti asendi kasutusele võtmine oli suurimaks murranguks skulptuuri ajaloos. |
Kreeklaste huvi täiusliku inimkeha edasiandmise vastu viis selleni, et piir jumalate ja inimese kujutamise vahelt kadus.
Merejumal Poseidon
u. 460 eKr
Pronks Ateena Rahvuslik Arheoloogia Muuseum |
Kuju silmad olid arvatavasti klaasist või kivist
Pildi autor
|
Mõnede arvamuste kohaselt võis skulptuur kujutada ka peajumal, äikesejumal Zeusi. Skulptuur hoidis tõenäoliselt käes relva, milleks võis olla vastavalt kas Poseidoni sümbol kolmikhark või Zeusi tunnus välgunool.
Polykleitos
Odakandja
u. 440 eKr, marmor, Rooma koopia Museo Archeologico Nazionale Napoli, Itaalia Odakandjat loetakse üheks antiikaja parimaks skulptuuriks oma harmooniliste proportsioonide ja täiusliku poosiga. |
Skulptor Polykleitos arendas äärmiselt realistliku skulptuuri uuele tasemele. Ta soovis leida viisi, kuidas veelgi paremini edasi anda atleedi füüsilist võimekust. Selleks töötas ta välja kujutamise viisi, kus osa kehast on rahulikus oleksus ja osa pinges.
Lõdvestunud nõjajalg on viidud taha ja samapoolne käsi küünarnukist kõverdatud, teine ripub lõdvalt pingestunud tugijala kohal. Lisaks pööras ta ülakeha alakeha suhtes teise suunda. Nii saavutas ta äärmiselt loomuliku tulemuse. Inimese veelgi harmoonilisemana kujutamiseks arvestas Polykleitos välja inimkeha ideaalproportsioonid ning andis välja oma reegleid tutvustava kirjutise. |
Polykleitose "Odakandjat" peetakse üheks tuntumaks klassikalise ajajärgu skulptuuriks, mis kõige täiuslikumal moel annab edasi kreeklaste püüdu harmooniat ja ilu visualiseerida..
Pheidias
Paelakandja
marmor, Rooma koopia Briti muuseum, London Paelasiduja teema oli Kreekas populaarne. Skulptuur kujutab atleeti paela ümber enda pea sidumas, mis tähendab, et ta on just võistluse võitnud. Autori foto
|
Myron
Kettaheitja
pronkskoopia Myron oli kuulus oma liikumist edasiandvate skulptuuride poolest. Tema skulptuuride elulisus andis ainest luuletajatele ja kirjanikele. |
Praxiteles
Hermes
Dionysus- lapsega Originaal, Marmor Olympia Arheoloogia Muuseum, Kreeka |
Praxiteles
Knidose
Aphrodite Rooma koopia. Münheni glüptoteek Esimene armastusjumalanna alastikujutis |
Lysippos
Sandaalisiduja
Rooma marmor-koopia Louvre , Pariis |
Lysippos
Puhkav
Hermes pronks- koopia, Napoli, Itaalia |
Parthenoni templi skulptuurid ja reljeefid.
Parheneoni templi ehitusest sai rahvuslik uhkus. Seda kaunistavad skulptuurid ja reljeefid pidid oma täiuses seda põhimõtet toetama.
Ateena Akropolil kõrguvat Parthenoni templi friisi ehk katusealust serva kaunistasid lindina kahte erinevat sorti plaadid. Iga pikivagudega plaadi vahel asus reljeefidega kaunistatud plaat - kokku 92 reljeefi, millel kujutati stseene kreeka mütoloogiast.
Vähesest reljeefi sügavusest hoolimata tekitavad üksteise taha paigutatud hobused ja härjad ruumilise mulje.
Vähesest reljeefi sügavusest hoolimata tekitavad üksteise taha paigutatud hobused ja härjad ruumilise mulje.
|
|
|
|
|
Templi lõunaküljel asuvad skulptuuritahvlid on kõrgreljeefid ja kujutavad inimese võitlust kentauriga
|
|
|
|
|
Templi otsaviilud e. frontoonid olid kaunistatud eraldiseisvate skulptuuridega. Figuuride pöörduvad poosid ja lehvivad rüüd viitavad juba hellenismile.
|
|
|
|
|
Autori fotod British Museum, London
Parthenoni templi sees asus Ateena kaitsejumalanna Athena hiiglaslik kuju.
Pheidias
Tarkuse-
jumalanna Athena Kaasaegsetest materjalidest koopia Nashville’s Centennial Park. USA-s |
Kreeklased pidasid eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga.
Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Just nii oli 5 saj. eKr valmistatud 12 m kõrgune tarkuse- ja linna kaitsejumalanna jumalanna Athena kuju |
Hellenistlik ajajärk (323 - 27 eKr)
Hellenistlik ajajärgul levis kreeka kultuur Egiptusesse ja Lääne-Aasiasse ning kultuurikeskuseks sai Ateena asemel pigem Aleksandria linn Egiptuses.
Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid ja liikumist. Selle edasiandmiseks pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema.
Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid ja liikumist. Selle edasiandmiseks pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema.
Milose Venus
Tundmatu autor
Leitud Milose saarelt Marmor Louvre, Pariis |
Jumalannat kujutav skulptuur on 211 cm kõrgune. Tema nägu on kujutatud rahulikuna, mis on iseloomulik klassikalisele perioodile, kuid pöörduv keha on tüüpiline hellenismile. 1820.a. leidis kuju Milose saarelt kohalik talupoeg. See oli kahes tükis ja käteta. Koos tuttava Prantsuse mereväe nooremohvitseriga pakuti kuju Prantsuse konsulile müügiks. Prantsuse suursaadik ostis kuju ära ja pakkus seda kuningale, kes annetas selle Louvre´i muuseumile. Koos kujuga Prantsusmaale toimetatud kirjadega alusplaadid ja veel mõned osad läksid aga salapäraselt kaduma. |
Autori foto
|
Skulptuur kujutab Kreeka mütoloogiast pärinevat tiivulist võidujumalannat Niket.
Parem jalg astub ettepoole, ülestõstetud tiibadega ülakeha on pisut pöördunud ja üks õlg on teisest madalamal. Selline keha asend ja tahapoole sirutuvad tiivad tekitavad tunde tugevast tuulest, millele jumalanna vastu astub. Eestpoolt surub tuul õhukese kanga vastu keha ja laseb aimata selle kumerusi, tahapoole lehviv draperii suurendab liikuvusetunnet veelgi. Arvatavalt püstitati kuju merelahingu võidu tähistamiseks Rhodose saare rannale laevanina kujulisele alusele u. 300 eKr. Legend räägib merelahingust Rhodose ja teiste riikide vahel. Viimaste laevastik oli tugevas ülekaalus aga Rhodose meremeeste õnneks tõusis torm. Rhodose meremehed tegid taganemisega pettemanöövri ja meelitasid nii vaenlase laevastiku karidele. |
Samothrake Nike
Tundmatu autor
Leitud Samothrake saarelt Kreekas Marmor Louvre, Pariis |
|
|
|
Autori fotod
Lakooni grupp
Hellenistliku skulptuuri püüdlus liikumise ja dramaatilisuse poole tipneb just selle skulptuurigrupiga 1.saj. eKr.
Kui teos leiti a. 1506, tekitas see suurt imetlust ja mõjutas Michelangelot ja hilisemaid barokk-kunstnikke.
Lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas oma kaasmaalasi , et nad ei võtaks vastu linna saadetud puuhobust, sest sinna olid peidetud kreeka sõdalased. Kui jumalad nägid, et nende plaan Troojat hävitada luhta läks, saatsid nad hiiglaslikud meremaod preestri ja tema poegade kallale.
Lootusetut võitlust ja traagikat annavad edasi nii pingul lihased kui ka Lakooni piina täis näoilme.
Originaal asub Vatikani Muuseumis.
Kui teos leiti a. 1506, tekitas see suurt imetlust ja mõjutas Michelangelot ja hilisemaid barokk-kunstnikke.
Lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas oma kaasmaalasi , et nad ei võtaks vastu linna saadetud puuhobust, sest sinna olid peidetud kreeka sõdalased. Kui jumalad nägid, et nende plaan Troojat hävitada luhta läks, saatsid nad hiiglaslikud meremaod preestri ja tema poegade kallale.
Lootusetut võitlust ja traagikat annavad edasi nii pingul lihased kui ka Lakooni piina täis näoilme.
Originaal asub Vatikani Muuseumis.
|
|
|
|
Koopia. Uffizi galerii. Firenze, Itaalia
Autori fotod
Autori fotod
Miks on enamus Kreeka kujusid ilma käte võ peadeta?
Autori fotod, Louvre
|
|
|
Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud.
