20.saj arhitektuur
Funktsionalism
Pärast I maailmasõda lootsid kõik, et see jääb viimaseks suureks sõjaks ning paljud vaatasid lootusrikkalt tulevikku. Nende hulgas ka arhitektid, kelle sooviks oli luua täiesti uus elukeskkond. Varasem juugendi dekoratiivsus tundus kohatu ja vaeses Euroopas liiga toretsev ning individuaalne, pigem oli väljakutseks laiadele rahvamassidele suunatud arhitektuur.
Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest.
Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt.
Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt.
Bauhausi hoone Weimaris, Saksamaal
Walter Gropius (1883-1969)
Walter Gropius (1883-1969)
|
|
Bauhausi koolihoone koosneb kolmest omavahel ühendatud osast, mis on ehitatud selle funktsioonist lähtuvalt : töökodade osa on kaetud klaasist rippfassadiga, sest seal vajatakse kõige enam valgust, õppehoonetel on lintaknad ja ühiselamutiiva rõdud ja üksikult asetsevad aknad rõhutavad individuaalsust.
|
Saksamaal oli uute ideede eestvedajaks kunstikool Bauhaus, mis rajati 1919.a. Weimarisse, kust see 1925.a. tööstuslinna Dessausse ja 1932.a. Berliini üle viidi.
Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Seetõttu muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide kasutamisel tähtsaks nende selgust ja puhtust ning erinevate materjalide omaduste maksimaalset arvestamist.
Just nende põhimõtete pärast loetakse Bauhausi tööstusdisaini ja funktsionalismi sünnipaigaks.
Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Seetõttu muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide kasutamisel tähtsaks nende selgust ja puhtust ning erinevate materjalide omaduste maksimaalset arvestamist.
Just nende põhimõtete pärast loetakse Bauhausi tööstusdisaini ja funktsionalismi sünnipaigaks.
Bauhausi koolihoone projekteerija teisi töösid
Bauhausi teise tuntuima arhitekti Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) projekteeritud hooned
Prantsuse arhitekt Le Gorbusier(1887-1965) oli samuti üks 20 saj. mõjukamaid arhitekte. Ka tema visioon tuleviku arhitektuurile oli tööstuslik ehitamine.
Et hooneid oli võimalik projekteerida karkassehitistena, kavandas ta terveid hooneid või hooneosi sammastel seisvatena, mis jättis haljastusele rohkem ruumi.
Et hooneid oli võimalik projekteerida karkassehitistena, kavandas ta terveid hooneid või hooneosi sammastel seisvatena, mis jättis haljastusele rohkem ruumi.
Funktsionalistlikud põhimõtted levisid kiiresti nii Euroopas kui ka USA-s, kuigi olid alguses oma uudsuses tõeliselt avangardistlikud. 1930. aastatel pöördusid paljud arhitektid siiski traditsioonilisema või rahvuslikuma stiili poole, pidades funktsionalismi liialt kosmopoliitseks.
Olulisim funktsionalistlikke põhimõtteid levitav Bauhausi kunsttikool suleti natside võimuletulekuga 1933.a.
Olulisim funktsionalistlikke põhimõtteid levitav Bauhausi kunsttikool suleti natside võimuletulekuga 1933.a.
