Popkunst USA- s. 50.aastate lõpp-60.algus
Ameerika popikunstnikel kujunes välja väga tugev isikupärane stiil. See seisnes tahvelmaalide sageli tohututes mõõtmetes ja ka tehnikate ning ebatavaliste materjalide kasutamises.
Kõige enam kasutasid laiadele massidele mõjuvaid kujundeid Andy Warhol, Roy Lichtenstein , Claes Oldenburg ja James Rosenquist.
Andy Warhol töötas 60.-aastatel New Yorgis reklaamitööstuses ja oli endale eduka graafikuna juba nime teinud. Nagu paljud teisedki kunstiinimesed vihkas ta abstraktset ekspressionismi.
Teda inspireeris alles hiljuti just Inglismaal üleskerkinud uus nähtus nimega pop-kunst, mis kasutas kunstis kõigile tuttavat ajakirja pildimaterjali. Pärast mõningaid katsetusi leidis Warhol täiesti isikupärase tee, hakates lõuenditele siiditrüki tehnikas kandma kuulsuste portreid või täiesti tavalisi argiseid esemeid.
Teda inspireeris alles hiljuti just Inglismaal üleskerkinud uus nähtus nimega pop-kunst, mis kasutas kunstis kõigile tuttavat ajakirja pildimaterjali. Pärast mõningaid katsetusi leidis Warhol täiesti isikupärase tee, hakates lõuenditele siiditrüki tehnikas kandma kuulsuste portreid või täiesti tavalisi argiseid esemeid.
Andy Warhol
"Supipurgid"
MoMa, USA |
Andy Warholi võlus reklaamide korduv järjekindlus. Supermarketite tohutud karastusjookide ja konservpurkide read andsid inspiratsiooni nende kujundite lõputuks kordamiseks kunstiteoses. 1962.a. valmis tema esimene pildiseeria Campelli supipurkidest |
|
Andy Warhol hakkas lõuendile kandma mõne tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor, laulja Elvis Presley aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Sageli pani ta fotod samamoodi korduma kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel ja lisas igale neist täiesti erinevaid värve.
Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. |
Andy Warhol
"Sinine
Marilyn" |
Stockholmi Moodsa Kunsti Muuseum
|
"Liz Tailor"
Portrait Gallery, London
|
Autori fotod
Siiditüki kasutuselevõtt võimaldas Warholil suurtes kogustes pildiseeriaid toota.
Selles ettevõtmises aitas teda hulk sõpru, kes koos moodustasid rühmituse Warhol Factory. Koos vändati ka filme.
Selles ettevõtmises aitas teda hulk sõpru, kes koos moodustasid rühmituse Warhol Factory. Koos vändati ka filme.
Autori foto.
Pompidou, Pariis
Pompidou, Pariis
Flowes
1964 Peggy Guggenheim Collection, Veneetsia Autori foto
|
Maali aluseks on samal aastal ajakirjas Modern Photography ilmunud Patricia Caulfieldi foto hibiskustest.
Warhol kärpis selle enda jaoks parajaks ja trükkis üle ühetooniliste värvidega. Tulemuseks oli oma ruumilisuse kaotanud dekoratiivne pilt, mida oli võimalik lõputult paljudnada. |
Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaažides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste ohvreid, nimetades neid "15 minuti kuulsusteks".
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA
Ameeriklane Roy Lichtenstein kasutas samuti oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat.
|
1961.a. maalis ta ülisuure õlimaali "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin!" Tegemist oli tohutu suurendusega kõigile tuntud närimiskummi paberi pildist.
Idee toimis suurepäraselt ja nii saidki Lichtensteini firmamärgiks koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. |
Roy Lichtenstein
"Vaata, Miki,
millise puraka ma püüdsin!" Art Institute, Chicago, USA |
Roy Lichtenstein
MoMa,
New York |
Maalipinna suurendus
|
Trükipildid ajakirjades ja ajalehtedes moodustusid tol ajal tillukestest täppidest. Selline oli trükitehnika enne ofsettrükki. |
|
Lichtenstein suunas kõigile tuntud koomiksipildi digiprojektoriga lõuendile ja maalis siis iga täpikese piinliku täpsusega pildipinnale. Sellisel viisil trükipilti suurendades tulid kõik rastripunktid nähtavale ja muutsid koomiksi labasemaks, sest kontekstist väljarebituna ja rastripunktide tõttu justkui masstoodangus olevana kaotas pilt oma esialgse mõtte ning siiruse. |
Roy Lichtenstein
"Uppuv
tüdruk" MoMa, USA |
Muidugi tekitas Lichtenstein oma ülisuurte koomikseid matkivate piltidega vägagi vastukäivaid arvamusi. 1964. aastal esitati ajakirja "Life" artiklis küsimus, kas Roy Lichtenstein pole mitte Ameerika Ühendriikide halvim kunstnik. Popkunsti austajate hulgas oli ja on ta muidugi suurkuju.
Stockholmi Moodsa Kunsti Muuseum
Autori foto |
|
Linnapildis on Lichtensteini skulptuurid oma rastripinna ja musta piirjoonega otsekohe äratuntavad.
Roy Lichtenstein
Barcelona
|
Roy Lichtenstein
Madrid
|
Roy Lichtenstein
Pariis
|
Claes Oldenburg - popiskulptor.
Claes Oldenburg võttis oma teoste loomiseks kasutusele täiesti tavalised ja odavad materjalid. Ta alustas pabermassi, kotiriide ja plastmassiga ehk siis materjalidega, mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kunstiobjektideks said samuti täiesti tavalised esemed aga sageli oluliselt suuremad kui me oleme neid harjunud nägema. Pärast vormi valmimist kattis ta need paksu värvikihiga. Nii esitles ta näitusesaalides ebaloomuliku suurusega ja üllatava pehme materjaliga argiesemeid nagu klosetipotid, tuhatoosid, lülitid jne.
Claes Oldenburg
"Lüliti"
|
Claes Oldenburg
|
Tema lemmikuteks olid ka tõetruu välimusega toiduained, mis olid kas tegelikus suuruses vitriinides või siis hiiglaslikud.
Claes Oldenburg
"Põranda-kook"
MoMa, USA |
Claes Oldenburg
"Toidukarp"
Stockholmi Moodsa Kunsti Muuseum
Autori foto |
Oldenburg on oma fantaasiarikkaid skulptuure ka linnaruumi ilmestamiseks kasutanud.
Claes Oldenburg
"Huulepulk"
|
Üheks esimeseks oli Yale`i ülikooli siseõuele ülespandud monument "Huulepulk". Sellel oli tugevalt sõjavastane sõnum. Punane naiselik huulepulk on asetatud meheliku sõjamasina roomikutele. Esialgu oli 7m pehme huulepulk täispuhutavast materjalist ja läks seetõttu tasapisi tühjaks. Kui siis tankikujuliselt pjedestaalilt keegi kõnet tahtis pidada tuli lontivajunud ots täis pumbata. Lõpuks ei pidanud pehme materjal ilmastikule ja pumpamisele vastu ning see asendati puiduga. |
Oldenburg väitis, et kunst peab kõike kujutama, mis on olemas.
Tema kontekstist väljarebitud ja kordi suurendatud skulptuurid on üllatavad ja humoorikad.
Tema kontekstist väljarebitud ja kordi suurendatud skulptuurid on üllatavad ja humoorikad.
James Rosenquisti eripära seisneb eriti suurtes pildiformaatides ja sellele kuhjatud omavahel seoseta esemetes. Nii kujtab näiteks tema kuulsaim fotomaterjalile tuginev 28 m pikk ja 2 m kõrge õlimaal "F-11" kurikuulsat sõjalennukit ja tuumapommi seent läbisegi heaoluühiskonna päikseliste stseenidega.
James Rosenquist "F-11"
Selliste elementide kasutamine viitab parasjagu Ameerika poliitiliste teemade kajastamisele ja annab seetõttu vaatajale rohkem pidepunkte teose mõistmiseks. Samal ajal kui teised popkunstnikud suhtusid oma teemadesse jahedalt ning jätsid vaataja enda teose tähenduse üle otsustajaks.
Rosenquist oli varem plakatikunstnikuna töötanud ja see ilmselt mõjutas teda sageli reklaamitemaatikat kasutama.
"I love you with my ford" Stockholmi Moodsa Kunsti Muusem
Autori foto
