• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • Kaasaegne skulptuur
  • Visuaalkultuur
  • Kaasaegse kunsti näitused
    • ART14London
    • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
    • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
    • Fritsch, Koons, Ray
    • Dale Chihuly
    • Tian Wei
    • KUMU - Surm ja ilu
    • "Attention: Craft"
    • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
    • Peggy Guggenheim Collection
    • Yayoi Kusama
    • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
    • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
  • Marina Abramović - Moderna Museet
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.
 ​

Kunst ja teadus

Diemut Strebe "Sugababe"

„Van Goghi kõrv elab !“

Just nii teatab artikkel ajakirja Konstvärlden uudisteleheküljel. (Konstvärlden nr.4 2014)  Saksa kunstnik Diemut Strebe „kasvatas“  Vincent van Goghi mahalõigatud kõrva, kasutades selleks kuulsa kunstniku  elava sugulase kudesid. Teose nimi on „Sugababe“
Suvel 1014 oli „kõrv“  vaatamiseks välja pandud kunsti-  ja meediakeskuses  The Centre for Art and Media Karlsruhes, kust see edasi USA-sse näitusele rändas. Kunstniku sõnul on endast juba esimene ostusoovija  märku andnud.
Selle ebatavalise töö inspiratsiooniallikaks oli Theseuse paradoks, mis kirjeldab lugu  Vana-Kreeka kangelasest, kes saabub võitjana  merelahingust  koju. Laeva  säilitatakse kui reliikviat, kuid aeg ja ilmastik teeb siiski oma töö. Aluse  säilitamiseks  tuleb sellel  osasid välja vahetada kuni lõpuks on kõik algsed detailid uutega asendatud. Küsimus on, kas tegu on ikkagi sama laevaga või on see midagi uut ? Mis hetkest sai vanast laevast uus ? Theseuse ehk muutumise paradoksi üle arutlesid juba antiikaja filosoofid nagu Herakleitos, Platon ja Sokrates.  Renessansi filosoof ja ajaloolane Thomas Hobbes (1588-1679)  arendas teemat  edasi küsimusega, et kui võtta kõik laeva asendamiseks kasutatud uued osad ja sellest eraldiseisev laev kokku panna, kas see on siis sama, mis ta enne oli  ?
Kunstnik Strebe huvitus mitte ainult filosoofiast vaid ka teaduse ja kunsti sidumisest. Kuna teaduses leidub  tema jaoks inspireerivaid protsesse ja loomingulisust,  oli selle rakendamine kunsti väljakutsuv ülesanne.
Võimalus oma huvi praktiliselt rakendada ja idee just selline teos luua, tuli Strebel tänu sellele, et tal oli võimalus töötada ühes Bostoni haigla laboratooriumis USA-s, mis tegeleb bioloogiliste kudedega.
Strebe lähtus oma töös Theseuse paradoksist. Tema idee oli taasluua kuulsa Hollandi kunstniku Vincent van Goghi äralõigatud kõrv.
Töö algas elava geneetilise materjali otsimisega.
Alguses püüdis kunstnik saada Vincent vant Goghi DNA-d vanade kirjade küljest, kuid tulutult. Õnneks leiti Vincenti venna Theo lapse lapselaps, kes kandis sama, kuueteistkümnendat geeni, mis kuulus Hollandi kunstnikule. Lieuwe van Gogh (kes on samuti kunstnik) oli eksperimendiga koheselt nõus ja lubas enda kõrva küljest  kõhretüki  võtta.
Koetükile lisati sünteetilist DNA-d, mis toodab fluorestseerivat valku.  Nii hakkasid rakud kasvama ja võtsid ettevalmistatud karkassil määratud kuju.
Karkassi ehk õige kõrva kuju saamiseks oli abiks haruldane,  ainuke   foto Vincent van Goghist, millel ta on oma mõlema kõrvaga. Lisaks on ka koetüki annetanud Lieuwe van Gogh äärmiselt sarnane oma kuulsa sugulasega. Lieuwe nägu skänniti ja tehti selle põhjal kõigepealt kõrvast silikoonkõrv, mida sobitati fotoga. Seejärel   skänniti tulemus arvutisse ja valmistati 3D printeriga täpne mudel. Mudel täideti seest laguneva polümeeriga, mis toimis rakkude loomiseks vajaliku karkassina. Karkass ja rakud asetati bioreaktorisse, kus see aasta jooksul toitegeeli ja hapniku toimel kasvas. Samal ajal karkassiks olnud polümeer lagunes ja tulemuseks oli lihane kõrv.
Muuseumis eksponeeriti kõrva klaasanumas toitelahuses hapniku juurdevooluga, mis hoiab seda elusana kasvõi aastaid. Installatsiooni osa oli ka  mikrofon. Mõte oli, et külastajatel on võimalus  „rääkida kõrva“  ja  kõnest tekitati heliinstallatsioon.

Vaata juurde SIIN
Powered by Create your own unique website with customizable templates.