Gooti maal ja skulptuur Itaalias
Maalikunst
13. ja 14. saj. Itaalia kunst erines oluliselt sama aja kunstist mujal Euroopas.
Põhiprobleemiks sai objektide võimalikult tõetruu kujutamine ja pildi üksikosade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine. Sama huvi oli ka prantsuse kunstnikel seoses uute kirikute ehitusega, aga siiski võib ütelda, et Itaalia pakkus gooti kirikute kaunistamiseks olulist eeskuju. Inimesi kujutati gruppidena üsna loomulikult üksteise taha maalituna. Iga grupp jutustas ühte lugu ja lood võisid üksteisele ajalises järjekorras järgneda.
Kui varasem kunst rõhutas pühalikkust ja piiblitegelaste kättesaamatust, siis nüüd sooviti pigem kunsti kaudu inimene usule lähemale tuua, kujutades tegelasi loomulikumana reaalses ruumis või maastiku taustal.
See on ka üks põhjus, miks maalipinnana võeti kasutusele seinad. Itaalias oli see võimalik, sest sealsed gooti kirikud olid väiksemate akendega kui kirikud mujal Euroopas.
Kõige rikkamalt maaliti freskosid kirikute kabelite seintele. Nii oli kirikuline täielikult ümbritsetud sakraalse ruumiga.
Põhiprobleemiks sai objektide võimalikult tõetruu kujutamine ja pildi üksikosade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine. Sama huvi oli ka prantsuse kunstnikel seoses uute kirikute ehitusega, aga siiski võib ütelda, et Itaalia pakkus gooti kirikute kaunistamiseks olulist eeskuju. Inimesi kujutati gruppidena üsna loomulikult üksteise taha maalituna. Iga grupp jutustas ühte lugu ja lood võisid üksteisele ajalises järjekorras järgneda.
Kui varasem kunst rõhutas pühalikkust ja piiblitegelaste kättesaamatust, siis nüüd sooviti pigem kunsti kaudu inimene usule lähemale tuua, kujutades tegelasi loomulikumana reaalses ruumis või maastiku taustal.
See on ka üks põhjus, miks maalipinnana võeti kasutusele seinad. Itaalias oli see võimalik, sest sealsed gooti kirikud olid väiksemate akendega kui kirikud mujal Euroopas.
Kõige rikkamalt maaliti freskosid kirikute kabelite seintele. Nii oli kirikuline täielikult ümbritsetud sakraalse ruumiga.
Pildil on paistmas Santa Maria Novella kiriku erinevatel sajanditel maalitud kabelid.
Autori foto
Giotto 1270-1337
Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto.
Firenze maalikunstnikku hinnati kõrgelt juba tema eluajal. Giotto püüdles oma maalides loomulikkuse poole. Selleks hakkas ta kujutama ka ruumi piiblitegelaste ümber, asetades neid loodusesse või maalides maju taustale. Ta kasutas ruumilisuse edasiandmiseks valgust ja varju ning perspektiivi.
Giotto suurim uuendus oli aga inimlike tunnete peegeldamine oma tegelaste nägudel.
Erinevaid piiblilugusid kujutavad pildid jutustavad justkui tõestisündinud lugusid kus tegelasi saadavad kurbus, ahastus, rõõm ja paatos. Ja kuigi pühakute pea ümber on endiselt kuldsega aupaiste maalitud, haarab üldine tõetruu kujutamisviis vaataja emotsionaalselt kaasa.
Firenze maalikunstnikku hinnati kõrgelt juba tema eluajal. Giotto püüdles oma maalides loomulikkuse poole. Selleks hakkas ta kujutama ka ruumi piiblitegelaste ümber, asetades neid loodusesse või maalides maju taustale. Ta kasutas ruumilisuse edasiandmiseks valgust ja varju ning perspektiivi.
Giotto suurim uuendus oli aga inimlike tunnete peegeldamine oma tegelaste nägudel.
Erinevaid piiblilugusid kujutavad pildid jutustavad justkui tõestisündinud lugusid kus tegelasi saadavad kurbus, ahastus, rõõm ja paatos. Ja kuigi pühakute pea ümber on endiselt kuldsega aupaiste maalitud, haarab üldine tõetruu kujutamisviis vaataja emotsionaalselt kaasa.
Kristuse sündimine
Pildi autor
|
Ristilöömine
|
Kristuse taganutmine
Pildil on traagiline stseen pärast Kristuse ristilt mahavõtmist. Ta lebab oma ema süles ümbritsetuna jüngritest ja taevas lendavatest inglitest. Tegelaste paigutus, diagonaalina maalitud kaljuserv ja Ristija Johannese tahapoole sirutatud käed suunavad pilgu otse Jeesusele ja tema ahastavale emale. Kurbus ja lein vaatavad vastu isegi taevas vabalt ringitiirutavate inglite nägudelt.
Imetlust on pälvinud ka Giotto valmistatud ristilöödud Jeesust kujutav puitskulptuur Santa Maria Novella kirikus. Kuju kõrgus on 5,7 m ja see on riputatud keset kiriku kesklöövi, et terve kogudus seda näha saaks. Kristuse jõuetu keha on maalitud roheka tooniga, millele on tugevaks kontrastiks erkpunane veri
Autori fotod
Santa Maria Novella kloostrikirik Firenzes
Santa Maria Novella kiriku tornialuse kabeli freskod XIV saj. esimesest poolest.
Kapiitlihoone e. nn Hispaania kabel Santa Maria Novella kloostikirikus
Kabel on ehitatud 14.saj. keskpaigas ja seda kasutasid Dominikaanlaste ordu liikmed.
Kabeli lasi ehitada kuulus teoloog ja kirjutaja Guidalotti, kes soovis seda näha väiksemate missade ja teiste kirikutseremooniate läbiviimise paigana. Tema soovi kohaselt pidi kogu lae ja seinapind olema maalingutega kaetud. Kui ta 1355.a. suri jättis ta pärandusena maha suure summa raha töö läbiviimiseks. Kümne aasta pärast läks tõesti soov täitmisele.
Kõik freskod maalis Firenzes tegutsev kunstnik Andrea di Buonaiuto.
Kabeli lasi ehitada kuulus teoloog ja kirjutaja Guidalotti, kes soovis seda näha väiksemate missade ja teiste kirikutseremooniate läbiviimise paigana. Tema soovi kohaselt pidi kogu lae ja seinapind olema maalingutega kaetud. Kui ta 1355.a. suri jättis ta pärandusena maha suure summa raha töö läbiviimiseks. Kümne aasta pärast läks tõesti soov täitmisele.
Kõik freskod maalis Firenzes tegutsev kunstnik Andrea di Buonaiuto.
Ruum on ruudukujulise põhiplaaniga ja küllaltki pisike. Apsiid on väike, altari ees asub Guidalotti matmispaika tähistav hauakivi. Selle üle kõrgub ristilöödud Kristuse kuju. Ruumi lage hoiavad üleval igas neljas nurgas asuvad pilastrid, millele toetuvad üle lae suunduvad ja keskel ristuvad dekoreeritud ribid.
Piiblisündmuste edasiandmisel on oluliseks saanud nende tõepärane kujutamine. Inimeste nägudelt peegeldub emotsioone ja nende keha ja riided on edasi antud valgust ja varje kasutades. Ja kuigi erinevad sündmused on maalitud üksteise kohale, on tõetruuduse edasiandmiseks kujutatud ka ruumi inimeste ümber ning kõik moodustab kokku ühtse terviku.
Perspektiivireegleid veel ei tunta, kuid arhitektuuri kujutamisel on näha püüdu ruumilisuse poole.
Autori fotod
Tahvelmaal
Tahvelmaal tähendab puidule temperavärvidega maalitud pilti. Gootika tahvelmaal Itaalias tähendab enamasti altarimaali, mis oli pitsilise kuldse raamistuse sees. Nii altarimaalid kui ka Madonnat kujutavad tahvelmaalid on Bütsantsi mõjutustega. Pühakuid, Madonnat, Jeesust või usustseeni kujutavat tahvelmaali nimetatakse ka ikooniks.
1320-48, Firenze
Populaarsed olid ka madonnat lapsega kujutavad ikoonid.
1360-65, Firenze
Näited 15.saj. Itaalia raamatumaalist.
Gallera Della Accademia, Biblioteca Riccardiana kogust, Firenze
Aurori fotod
Aurori fotod
Skulptuur
Isa ja poeg Nicola ja Giovanni Pisano olid esimesed Itaalia skulptuuri suurmeistrid. Neid on peetud võrdväärseks Maalikunstniku Giottoga. Mõnikord töötasid nad koos, aga said ka eraldi tellimusi.
Nicola Pisano - kantsel Pisa baptisteeriumis.
Kantsel toetub kuuele korintose sambale ja seda toetavad kolmiksiiridega ümarkaared. Kantsel on neljast küljest kaetud marmorist piiblisündmusi kujutavate reljeefidega. Stiililiselt on siin näha kreeka klassikalise reljeefi mõjusid. Kogu kantsel mõjub massivse ja rahulikuna.
Giovanni Pisano - kantsel Pisa katedraalis
Mõlemad kantslid on pigem skuptuurid kui kiriku mööbel. Giovanni kantsel näeb üldjoontes sarnane välja, kuid on hoopis figuuriderohkem, düaamilisem ja emotsionaalsem.