Tänavakunst
Nagu nimigi ütleb, on tänavakunst seotud linnaruumiga. Kui tavapäraselt on kunst eksponeeritud galeriides, siis tänavakunstil on see eelis, et teos on igale möödujale nähtav. Tänavakunsti nimetatakse tavaliselt graffitiks, osad peavad seda kunstiks, teised vandalismiks. Kui kinnisvara omanikuga puudub kokkulepe, on igatahes tegemist illegaalse tegevusega.
Graffiti - kirjutatud nimi
Graffiti levimise sünnipaigaks peetakse USA idarannikut ja 60-ndaid aastaid. Mustanahalistel getodes elavatel noortel puudusid võrdsed võimalused valgetega ja nii oli breiktants, hip-hop ja sõnumite seintele kirjutamine ainuke võimalus sotsiaalse ebavõrdsuse suhtes meelsust avaldada.
Erinevad gängid märgistasid territooriume oma nime seintele kirjutamisega. Tegutseti pimeduse varjus, enda nägu kapuutside ja maskide varju peites ning sageli organiseeritult mitmekesi kuna tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks, et täiskirjutatud pindadel silma paista. Kujunesid välja erinevad graffiti stiilid.
70.ndate alguses New Yorgis tegutsevad "kirjutajad" lisasid oma kirjutamispindadeks rongid, mis ühest linnast teise sõites nende kuulsust kiiresti kasvatasid. Erinevate gruppide püüd võtta enda alla kogu viie linnaosa vahet sõitvad rongid viis mõnes mõttes üksteisele ärapanemiseni ja kunstilise taseme allakäiguni. 80.-ndate aastate algus tõi kaasa uue graffitiliikumise, mis seotas ennast rohkem valgete kunsti ja muusikaga kui räp- kultuuriga. Kunstimaailm hakkas graffitit kui kunstivormi tasapisi aktsepteerima.
Need aastad olid ka viimasteks nö pommirünnakuteks rongidele, sest üldise elanike rahulolematuse taustal alustas linna transpordiamet raudteede piirdeaedade korrastamist ja järjepidevat rongide puhastamist. Politsei tihendas valvet ja vahelejääjad pisteti pokri. Paljud kunstnikud pettusid ja lõpetasid, et otsida ohutumaid ning püsivamaid pindu.
Erinevad gängid märgistasid territooriume oma nime seintele kirjutamisega. Tegutseti pimeduse varjus, enda nägu kapuutside ja maskide varju peites ning sageli organiseeritult mitmekesi kuna tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks, et täiskirjutatud pindadel silma paista. Kujunesid välja erinevad graffiti stiilid.
70.ndate alguses New Yorgis tegutsevad "kirjutajad" lisasid oma kirjutamispindadeks rongid, mis ühest linnast teise sõites nende kuulsust kiiresti kasvatasid. Erinevate gruppide püüd võtta enda alla kogu viie linnaosa vahet sõitvad rongid viis mõnes mõttes üksteisele ärapanemiseni ja kunstilise taseme allakäiguni. 80.-ndate aastate algus tõi kaasa uue graffitiliikumise, mis seotas ennast rohkem valgete kunsti ja muusikaga kui räp- kultuuriga. Kunstimaailm hakkas graffitit kui kunstivormi tasapisi aktsepteerima.
Need aastad olid ka viimasteks nö pommirünnakuteks rongidele, sest üldise elanike rahulolematuse taustal alustas linna transpordiamet raudteede piirdeaedade korrastamist ja järjepidevat rongide puhastamist. Politsei tihendas valvet ja vahelejääjad pisteti pokri. Paljud kunstnikud pettusid ja lõpetasid, et otsida ohutumaid ning püsivamaid pindu.
Tänapäeva tänavakunsti pealinnaks kutsutava Berliini linnaosa Kreuzbergi majasein.
|
Berliini südalinnas graffiti kunstnik kätt harjutamas selleks spetsiaalsel seinal.
|
Autori fotod