• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
    • Marina Abramović - Moderna Museet
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • ART14London
  • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
  • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
  • Fritsch, Koons, Ray
  • Dale Chihuly
  • Tian Wei
  • KUMU - Surm ja ilu
  • "Attention: Craft"
  • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
  • Peggy Guggenheim Collection
  • Yayoi Kusama
  • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
  • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
kunstiajalugu

Tänavakunst

Nagu nimigi ütleb, on tänavakunst seotud linnaruumiga. Kui tavapäraselt on kunst eksponeeritud galeriides, siis tänavakunstil on see eelis, et teos on igale möödujale nähtav. Tänavakunsti nimetatakse tavaliselt graffitiks, osad peavad seda kunstiks, teised vandalismiks. Kui kinnisvara omanikuga puudub kokkulepe, on igatahes tegemist illegaalse tegevusega.

Graffiti - kirjutatud nimi

Graffiti levimise sünnipaigaks peetakse USA idarannikut ja 60-ndaid aastaid.  Mustanahalistel getodes elavatel noortel puudusid võrdsed võimalused valgetega ja nii oli breiktants, hip-hop ja sõnumite seintele kirjutamine ainuke võimalus sotsiaalse ebavõrdsuse suhtes meelsust avaldada.
Erinevad gängid märgistasid territooriume oma nime seintele kirjutamisega. T
egutseti pimeduse varjus, enda nägu kapuutside ja maskide varju peites ning sageli organiseeritult mitmekesi kuna tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks, et täiskirjutatud pindadel silma paista. Kujunesid välja erinevad graffiti stiilid.
70.ndate alguses New Yorgis tegutsevad "kirjutajad" lisasid oma kirjutamispindadeks rongid, mis ühest linnast teise sõites nende kuulsust kiiresti kasvatasid. Erinevate gruppide püüd võtta enda alla kogu viie linnaosa vahet sõitvad rongid viis mõnes mõttes üksteisele ärapanemiseni ja kunstilise taseme allakäiguni.  80.-ndate aastate algus tõi kaasa uue graffitiliikumise, mis seotas ennast rohkem valgete kunsti ja muusikaga kui räp- kultuuriga. Kunstimaailm hakkas graffitit kui kunstivormi tasapisi aktsepteerima.

Need aastad olid ka viimasteks nö pommirünnakuteks rongidele, sest üldise elanike rahulolematuse taustal alustas linna transpordiamet  raudteede piirdeaedade korrastamist ja järjepidevat rongide puhastamist. Politsei tihendas valvet ja vahelejääjad pisteti pokri. Paljud kunstnikud pettusid ja  lõpetasid, et otsida  ohutumaid ning püsivamaid pindu.
Picture
Picture
Tänapäeva tänavakunsti pealinnaks kutsutava Berliini linnaosa  Kreuzbergi majasein.  
Berliini südalinnas graffiti kunstnik kätt harjutamas selleks spetsiaalsel seinal.
Autori fotod

Tänavakunst - figuratiivne (enamasti)

Powered by Create your own unique website with customizable templates.