Juugend. Maalikunst
Juugendstiil maalikunstis tähendas dekoratiivsust, mis pidi seostuma sisekujundusega.
Pilt ei tohtinud olla "ruumiline", vaid laotuma seina pinnale.
Seetõttu muutusid kujutatavad inimesed piltidel siluettideks ja nende piirjooned said pildil voogava ornamendi osaks.
Värvid olid ebatavalised ja valitud ruumi sisekujunduse järgi.
Piltidel on sageli kasutatud olid looklevaid, kaarduvaid jooni, mis meenutavad taimede keerdunud varsi ja nende longuvajunud õite kroonlehti. Mõnikord maaliti taimede vahele voogavates riietes naisi.
Juugendi kunstnikud pidasid oluliseks ilu loomist.
Sageli kasutati maalimisviisi, mida kutsuti süntetismiks.
See oli viis, kus puhaste värvidega kaetud pildipinnad eraldati tumedate kontuuridega.
Paljud 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid, aga väljenduselt juugendstiili esindajad.
Pilt ei tohtinud olla "ruumiline", vaid laotuma seina pinnale.
Seetõttu muutusid kujutatavad inimesed piltidel siluettideks ja nende piirjooned said pildil voogava ornamendi osaks.
Värvid olid ebatavalised ja valitud ruumi sisekujunduse järgi.
Piltidel on sageli kasutatud olid looklevaid, kaarduvaid jooni, mis meenutavad taimede keerdunud varsi ja nende longuvajunud õite kroonlehti. Mõnikord maaliti taimede vahele voogavates riietes naisi.
Juugendi kunstnikud pidasid oluliseks ilu loomist.
Sageli kasutati maalimisviisi, mida kutsuti süntetismiks.
See oli viis, kus puhaste värvidega kaetud pildipinnad eraldati tumedate kontuuridega.
Paljud 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid, aga väljenduselt juugendstiili esindajad.