Varakristlik kunst.
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja.
Esialgu koguneti renditud või mõne rikkama koguduseliikme annetusena saadud majades. Mitme sajandi jooksul kasutati ka maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud. Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud, aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad.
Esimestel sajanditel meie aja alguses kristlusega seotud kunstiteoste loomine sisuliselt puudus. Üheks põhjuseks oli kindlasti Vana Testamendi pildikeeld, mis hoiatas piltide kummardamise eest. Piltide ja kujude kummardamist seostati paganlusega. Lisaks oli varakristlastel olulisemaid olmeprobleeme.
Tasapisi hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Esialgu puudus arusaam, kuidas peaks kristlikke lugusid kujutama. Näiteks praegu ristiusuga seonduv ristilöödu kuju esialgu kunstis kajastamist ei leidnud, sest nii hukati kurjategijaid ja orje ja see oli alandav.
Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal.
Esialgu koguneti renditud või mõne rikkama koguduseliikme annetusena saadud majades. Mitme sajandi jooksul kasutati ka maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud. Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud, aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad.
Esimestel sajanditel meie aja alguses kristlusega seotud kunstiteoste loomine sisuliselt puudus. Üheks põhjuseks oli kindlasti Vana Testamendi pildikeeld, mis hoiatas piltide kummardamise eest. Piltide ja kujude kummardamist seostati paganlusega. Lisaks oli varakristlastel olulisemaid olmeprobleeme.
Tasapisi hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Esialgu puudus arusaam, kuidas peaks kristlikke lugusid kujutama. Näiteks praegu ristiusuga seonduv ristilöödu kuju esialgu kunstis kajastamist ei leidnud, sest nii hukati kurjategijaid ja orje ja see oli alandav.
Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal.
VIDEOT ROOMA KATAKOMBIDEST NÄED SIIN (3.50)
Kui esialgu oli ristiusk levinud peamiselt vaeste hulgas, siis tasapisi muutus ristiusk ka valitsejatele meelepärasemaks. Põhjuseks oli kristlaste loobumine riigi ametlikuks usuks tunnistamise nimel nt. vägiavalla vastasuse ja inimeste võrdsuse teemadel jutlustamiset. Selle asemel manitseti neid kuuletuma ja alandlik olema, kuna ainult niiviisi pidi pärast surma paradiisi sattuma. Nii nägi riik kristluses kasulikku liitlast.
Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr.
Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr.
Arhitektuur
Alates 5. saj. hakati renditud või annetustena saadud majade asemele kirikuid ehitama. Arendati välja kaks kirikutüüpi - ümmarguse põhiplaaniga rotunda ja piklik hoone. Ümmargused hooned ehitati eelkõige usu eest võidelnud märtrite haua kohale, mis paiknes rotunda keskel. Seda ümbritses kolonnaad ja kattis kuppel. Hiljem kasutati neid hooneid ristimiskirikutena.
Ümmarguse põhiplaaniga Santa Costanza kirik Roomas 4.saj.
|
Mõeldes teenistusest osavõtvatele kirikulistele oli tarvis ehitada
hoone, mis mahutaks hulgaliselt rahvast ja mille arhitektuur väljendaks ülistust Jumalale. Kuigi esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju Rooma basiilikatest, püüti terve hoone ja selle üksikosade abil luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Isegi akendest langev valgus pidi looma illusiooni Jumala kohalolekust. |
Enamlevinud kirikuks sai piklik hoone suunaga läänest itta, sissekäiguga läänest.
Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks.
Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline.
Keskmine lööv oli alati laiem ja kõrgem kui külglöövid. Külglöövide ülaossa tehti aknad, et valgus sisse pääseks. Seda osa nim. valgmikuks ja selle olemasolu on basiilika tähtsaimaks tunnuseks.
Aknad asusid ka külglöövide välisseintes.
Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks.
Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline.
Keskmine lööv oli alati laiem ja kõrgem kui külglöövid. Külglöövide ülaossa tehti aknad, et valgus sisse pääseks. Seda osa nim. valgmikuks ja selle olemasolu on basiilika tähtsaimaks tunnuseks.
Aknad asusid ka külglöövide välisseintes.
Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks.
Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. See osa kirikust oli ka kõige rohkem kaunistatud, eriti altari kohal olev poolkaar.
Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad paistsid ruumisolijale ära.
Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. See osa kirikust oli ka kõige rohkem kaunistatud, eriti altari kohal olev poolkaar.
Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad paistsid ruumisolijale ära.
Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus või oli see ehitatud eraldi kiriku kõrvale.
|
Saint`Apollinaire kirik Ravennas, 6.saj.
|
Santa Vitale kirik Ravennas, 6.saj
|
|
Santa Sabina kirik Roomas, 5.saj.algus
|
Santa Maria Maggiore Roomas, 5. saj.
|
Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks tulebki pidada basiilika kasutuselevõttu, sest seda hoonetüüpi on täiendustega kasutatud juba ligi 2000 aastat.
Maalikunst
Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega,
mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks.
Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema aja kultuuris kasutati samuti tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks.
Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema aja kultuuris kasutati samuti tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal
Varakristliku kiriku mosaiigid Santa Maria Maggiore kirikus
Varakristlik aeg oli üldiselt kultuurivaene ajastu. Antiikaja kunsti ei osatud hinnata ja sellest hävis suur osa. Kui Frangi riigi etteotsa sai kuningas Karl Suur (768-814), hakati kultuurile ja kunstile rohkem tähelepanu pöörama.
Arenes raamatumaal e. miniatuur. Miniatuurid olid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti e. initsiaale.
Parempoolne pilt on detail Itaalia kõrgrenessasi kunstniku Raffaeli 1518 a. maalitud Paavst Leo X portreest, kus on näha tolleaegne raamat käsitsimaalitud piltidega.
|
|
Marmottani galerii, Pariis Uffizzi galerii, Firenze
Autori fotod
Autori fotod
2000 aasta jooksul on ristiusk levinud üle kogu maailma ja avaldanud suurt mõju kunstile.
Bütsantsi kunst
330. a. nimetas Rooma keiser Constantinus uueks Rooma pealinnaks Byzantioni, mille ta nimetas Konstantinoopoliks ja seda ümbritsevad endise Ida-Rooma riigi alad Bütsantsiks Uus riik püsis ligi tuhat aastat, kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid.
TEKST TÄIENEB
Sant´ Apollinare kirik Ravennas, 6 saj.
Mosaiigid Sant´ Apollinare kirikus Ravennas
_-_Interior?uselang=et#mediaviewer/File:Santa_sabina_internal_tomb.JPG){kind=link}
