Keskaeg.
Gooti kunst ehk gooti stiil. (12-15 saj.)
Kiriklik kunst
12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus, linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed.
Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja jõukamaks.
Ka ehitustegevus kogus jõudu. Hoogustus kirikute ehitus, aga juba täiesti uues stiilis, mis sai alguse Prantsusmaalt ja levis kiiresti teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
Kui romaani ajal soovis paavst kirikute ehitamisega oma mõjuvõimu suurendada ja usukartuse abil rahvast ohjata, siis uued, gooti stiilis kirikud kerkisid kui teisenenud maailmavaate ja kuningavõimu sümbolid.
Käskivast ja karistavast religioonist oli saanud oma usu üle rõõmustaja, oma rõõmu kuulutaja.
On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu.
Maalikunst ja skulptuur liikus rohkema naruralismi suunas. Kuigi kunst oli endiselt sakraalne ja mõeldud kirikutes ususõnumit levitama, muutus kujutamisviis rohkem loomulikumaks. Ühtset stiili siiski ei tekkinud vaid see oli piirkonniti erinev ja mitmekesine. Ka ei saa täpselt piiritleda gooti üleminekut renessansile. Mitmed kunstnikud maalisid ka 15.sajandil endiselt keskajale omastel teemadel ja kujutamisviisiga.
Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja jõukamaks.
Ka ehitustegevus kogus jõudu. Hoogustus kirikute ehitus, aga juba täiesti uues stiilis, mis sai alguse Prantsusmaalt ja levis kiiresti teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
Kui romaani ajal soovis paavst kirikute ehitamisega oma mõjuvõimu suurendada ja usukartuse abil rahvast ohjata, siis uued, gooti stiilis kirikud kerkisid kui teisenenud maailmavaate ja kuningavõimu sümbolid.
Käskivast ja karistavast religioonist oli saanud oma usu üle rõõmustaja, oma rõõmu kuulutaja.
On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu.
Maalikunst ja skulptuur liikus rohkema naruralismi suunas. Kuigi kunst oli endiselt sakraalne ja mõeldud kirikutes ususõnumit levitama, muutus kujutamisviis rohkem loomulikumaks. Ühtset stiili siiski ei tekkinud vaid see oli piirkonniti erinev ja mitmekesine. Ka ei saa täpselt piiritleda gooti üleminekut renessansile. Mitmed kunstnikud maalisid ka 15.sajandil endiselt keskajale omastel teemadel ja kujutamisviisiga.
