Impressionism - 19.saj lõpp.
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA
1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust.
Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest.
Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi.
Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind.
Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale
visandlik.
Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista.
Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks.
Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud.
Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks.
Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis.
Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud.
Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest.
Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi.
Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind.
Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale
visandlik.
Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista.
Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks.
Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud.
Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks.
Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis.
Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud.
Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu.
Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud:
suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid.
Ametlik kunstiringkond, kes hindas detailselt väljatöötatud ja kindla kompositsiooniga ajaloo- ning portreemaali, sellest kunstist midagi ei arvanud ja keeldus impressionistide töid suurtele ülevaatenäitustele Salongis vastu võtmast.
Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud:
suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid.
Ametlik kunstiringkond, kes hindas detailselt väljatöötatud ja kindla kompositsiooniga ajaloo- ning portreemaali, sellest kunstist midagi ei arvanud ja keeldus impressionistide töid suurtele ülevaatenäitustele Salongis vastu võtmast.
Claude Monet
"Impressioon. Tõusev päike"
(1873) Musèe Marmottan , Pariis |
1874.aastal jõuti siiski oma esimese väljapanekuni alternatiivsel grupinäitusel fotograaf Nadari ateljees, mis tähendas aga rikkast ostjaskonnast ja tunnustusest ilmajäämist.
Seal eksponeeritud Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" järgi hakkasid kriitikuid neid pilkavalt impressionistideks kutsuma. Prantsuse keeles impressioon tähendab hetkelist muljet. |
Autori foto
Impressionistid korraldasid kokku 8 näitust, viimane a.1886.
Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid ei saatnud müügiedu. Vaid mõned maalid leidsid ostjad, põhiliselt välismaalaste hulgast, kes said nad kätte väga odavalt.
Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses.
Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid ei saatnud müügiedu. Vaid mõned maalid leidsid ostjad, põhiliselt välismaalaste hulgast, kes said nad kätte väga odavalt.
Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses.
