Kontseptualism.
Joseph Beuys (1921-1986)
Tate Modern, London
Autori foto
Autori foto
Joseph Beuys oli saksa skulptor, video- ja performance`i kunstnik, ülikooli õppejõud ning poliitik. Eelkõige tuleb Beuysi pidada kontseptualistiks, kes mõtestas ümber kunsti ja kunstniku olemuse.
Beuysi elu ja tema teed kunsti juurde mõjutas juhtum Teisest maailmasõjast, millest ta sõjalendurina osa võttis. 1944.a. sattus ta Nõukogude Liidu kohal lennuõnnetusse. Langevarju avamiseks oli juba liiga hilja, kuid mingi ime läbi jäi ta siiski ellu. Teadvusetuna, peapõrutuse, lõualuu murruga ja alajahtunult lumes lebavana leidsid ta mõni päev hiljem Krimmi tatarlased.
Soojuse hoidmiseks määriti peaaegu elutu keha loomarasvaga, mähiti vildi sisse ja raviti terveks.
Soojuse hoidmiseks määriti peaaegu elutu keha loomarasvaga, mähiti vildi sisse ja raviti terveks.
Vilt kui signatuur
Just see sündmus ajendas teda oma kunstiobjektides kasutama rasva ja halli vildiriiet, täiesti mitte-esteetilisi materjale. Vilt saigi üheks tema tunnusmaterjaliks.
Tuntuim nn. rasvaskulptuur oli 1963.a. eksponeeritud töö nimega "Fat Chair", mis kujutas endast rasvaga kaetud tooli. Teos tekitas oma harjumatu materjalivaliku tõttu tugevat diskussiooni ja oli selgelt seotud Beuysi enda autobiograafiaga.
Tuntuim nn. rasvaskulptuur oli 1963.a. eksponeeritud töö nimega "Fat Chair", mis kujutas endast rasvaga kaetud tooli. Teos tekitas oma harjumatu materjalivaliku tõttu tugevat diskussiooni ja oli selgelt seotud Beuysi enda autobiograafiaga.
Joseph Beuys
"Campaign Bed",
Feldbett 1982 (Välivoodi) Tate Modern, London Autori foto
|
Nagu teose nimigi viitab, on objekt nii teostatud,et seda oleks kerge kaasas kanda ja kokku panna.
Võib tekkida assotsiatsioon teki all olevast kehast. Elektri aku kui energia generaator sümboliseerib nii vaimse kui loomingulise energia säilimist Teos viitab ellujäämisele hädaolukordades ja seostub autori läbielatuga. |
Ökokunst
Lisaks rasva ja vildile kasutas Beuys oma teostes veel teisigi väärtusetuid materjale nagu näiteks mulda, kive, toiduaineid, raualehti. Mõnikord valmistas ta toasuurusi installatsioone kuni lõpuks väljus tema tegevus muuseumiruumidest.
Joseph Beuys
"7000 tamme", Kassel,
Saksamaa |
Üks Beuysi tuntumatest aktsioonidest oli " 7000 tamme" (1982-87), mis kasvas reaalselt keskkonda mõjutavaks teoseks. Ta lasi vedada tööstuslinna Kasseli linnaväljakule 7000 kivirahnu. Need takistasid oluliselt liikumist ja tekitasid segadust.
Kunstnik seadis rahnude äraviimiseks tingimuse - iga kivi äravedamisega pidi kaasnema ühe tamme linna istutamine. |
Selline tegevus suunas otseselt tähelepanu pöörama meid ümbritsevale keskkonnale aga kandis kaudsemalt ka varjatumat ideed. Kui kivi, mis on külm ja staatiline ning sümboliseerib senist mõttemaailma, siis selle väljavahetamine puu kui elu sümboli, millegi areneva vastu tähistab kokkuvõtlikult ka mõtlemise muutumist.
"Aktsioon"- etendus
|
Beuys pidas oluliseks pidada vaatajaga nn. aktsioone, mis tähendas avalikke diskussioone ja poliitilisi kampaaniaid. Esinedes niiviisi kogu maailmas, ei olnud need üritused kunagi igavad loengud demokraatiast, rohelisest mõtlemisest või skulptuurist vaid elavad etendused. Nendes kasutatud jooniste ja tekstidega kaetud tahvlitest said hiljem iseseisvad kunstiteosed.
|
"Kuidas seletada pilte surnud jänesele ?"
Ühes etenduses kõndis Beuys galeriis ringi surnud jänes hellalt süles. Lisaks oli ta oma näo meega kokku määrinud ja lehtkullaga katnud. Ta astus ühe pildi juurest teise juurde ja kirjeldas neid jänesele. Oma näo moonutamise ja surnud looma kasutamisega vihjab ta jällegi enda rasketele vigastustele Teises maailmasõjas.
Beuysi kuulsaim nn. aktsioon oli nimega
"Mulle meeldib Ameerika ja mina meeldin Ameerikale".
See seisnes 1974.a kolm päeva koiotiga ühes ruumis elamises. Lugu algas juba lennuväljal, kus Beuysi võttis vastu kiirabi, arstid mässisid ta vilti ja sõidutasid Renè Blocki galeriisse ja hiljem samamoodi lennuväljale tagasi.
Selles aktsioonis oli samuti sümboolikat. Kunstnik ise oli kui tulnukas Vanast Maailmast, kes kohtub ja püüab kohaneda uue kontinendiga, milleks on koiott- Ameerika põlisrahvaste püha loom. Selle nö. teistkordse Ameerika avastamise aktsiooni käigus respekteeritakse põliselanikku ja jäetakse ta ellu. Aktsioon oli kui vabandus, ajaloo vigade parandus.
"Mulle meeldib Ameerika ja mina meeldin Ameerikale".
See seisnes 1974.a kolm päeva koiotiga ühes ruumis elamises. Lugu algas juba lennuväljal, kus Beuysi võttis vastu kiirabi, arstid mässisid ta vilti ja sõidutasid Renè Blocki galeriisse ja hiljem samamoodi lennuväljale tagasi.
Selles aktsioonis oli samuti sümboolikat. Kunstnik ise oli kui tulnukas Vanast Maailmast, kes kohtub ja püüab kohaneda uue kontinendiga, milleks on koiott- Ameerika põlisrahvaste püha loom. Selle nö. teistkordse Ameerika avastamise aktsiooni käigus respekteeritakse põliselanikku ja jäetakse ta ellu. Aktsioon oli kui vabandus, ajaloo vigade parandus.
Kokkuvõtvalt võib õelda, et Beuys tegeles oma installatsioonide ja etendustega inimese eksistensi ja teda ümbritsevate eluvormide probleemidega. Tema suhtumine oli respekteeriv, ka ei kohkunud ta tagasi ebameeldiva või ebamugava situatsiooni eest, kui pidas oluliseks mõnele probleemile tähelepanu juhtida.
