• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
    • Marina Abramović - Moderna Museet
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • ART14London
  • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
  • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
  • Fritsch, Koons, Ray
  • Dale Chihuly
  • Tian Wei
  • KUMU - Surm ja ilu
  • "Attention: Craft"
  • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
  • Peggy Guggenheim Collection
  • Yayoi Kusama
  • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
  • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.
 ​

Kontseptualism.
Joseph Beuys (1921-1986)

Picture
Tate Modern, London
Autori foto
Joseph Beuys oli saksa  skulptor, video- ja performance`i kunstnik, ülikooli õppejõud ning poliitik. Eelkõige tuleb Beuysi pidada kontseptualistiks, kes mõtestas ümber kunsti ja kunstniku olemuse.
Beuysi elu ja tema teed kunsti juurde mõjutas juhtum Teisest maailmasõjast, millest ta sõjalendurina osa võttis.  1944.a. sattus  ta  Nõukogude Liidu kohal  lennuõnnetusse. Langevarju avamiseks oli juba liiga hilja, kuid mingi ime läbi jäi ta siiski ellu. Teadvusetuna, peapõrutuse, lõualuu murruga ja alajahtunult lumes lebavana  leidsid ta mõni päev hiljem Krimmi tatarlased.
Soojuse hoidmiseks  määriti peaaegu elutu  keha loomarasvaga, mähiti vildi sisse ja raviti terveks. 
Vilt kui signatuur
Just see sündmus ajendas teda oma kunstiobjektides kasutama rasva ja halli vildiriiet, täiesti mitte-esteetilisi materjale. Vilt saigi üheks tema tunnusmaterjaliks.
Tuntuim nn. rasvaskulptuur oli 1963.a. eksponeeritud  töö nimega "Fat Chair", mis kujutas endast rasvaga kaetud  tooli. Teos tekitas oma harjumatu materjalivaliku tõttu tugevat diskussiooni ja oli selgelt seotud Beuysi enda autobiograafiaga.

Joseph Beuys

Picture
"Campaign Bed",
Feldbett 1982
(Välivoodi)

Tate Modern,
London

Autori foto
Nagu teose nimigi viitab, on objekt nii teostatud,et seda oleks kerge kaasas kanda ja kokku panna. 
Võib tekkida assotsiatsioon teki all olevast kehast. Elektri aku kui energia generaator sümboliseerib nii vaimse kui loomingulise energia säilimist

Teos viitab ellujäämisele hädaolukordades ja seostub autori läbielatuga.
Ökokunst
Lisaks rasva ja vildile kasutas Beuys oma teostes veel teisigi väärtusetuid materjale nagu näiteks mulda, kive, toiduaineid, raualehti. Mõnikord valmistas ta  toasuurusi installatsioone kuni lõpuks väljus tema tegevus muuseumiruumidest. 

Joseph Beuys

Picture
"7000 tamme", Kassel,
Saksamaa

Pildi autor
 Üks Beuysi  tuntumatest aktsioonidest oli " 7000 tamme" (1982-87), mis kasvas reaalselt keskkonda mõjutavaks teoseks. Ta lasi vedada tööstuslinna Kasseli linnaväljakule 7000 kivirahnu. Need takistasid oluliselt liikumist ja tekitasid segadust.
 Kunstnik seadis rahnude äraviimiseks tingimuse - iga kivi äravedamisega pidi kaasnema ühe tamme linna istutamine.
Selline tegevus suunas otseselt tähelepanu pöörama meid ümbritsevale keskkonnale aga kandis kaudsemalt ka varjatumat ideed. Kui kivi, mis on külm ja staatiline ning sümboliseerib  senist mõttemaailma, siis selle väljavahetamine puu kui elu sümboli, millegi areneva vastu tähistab kokkuvõtlikult ka mõtlemise muutumist.

"Aktsioon"- etendus

Picture
Pildi autor
Beuys pidas oluliseks pidada vaatajaga nn. aktsioone, mis tähendas avalikke diskussioone ja poliitilisi kampaaniaid. Esinedes niiviisi kogu maailmas, ei olnud need üritused kunagi igavad loengud demokraatiast, rohelisest mõtlemisest või skulptuurist vaid elavad etendused. Nendes kasutatud jooniste ja tekstidega kaetud tahvlitest said hiljem iseseisvad kunstiteosed.
"Kuidas seletada pilte surnud jänesele ?"
Ühes etenduses kõndis Beuys galeriis ringi surnud jänes hellalt süles. Lisaks oli ta oma näo meega kokku määrinud ja lehtkullaga katnud. Ta astus ühe pildi juurest teise juurde ja kirjeldas neid jänesele. Oma näo moonutamise ja surnud looma kasutamisega vihjab ta jällegi enda rasketele vigastustele Teises maailmasõjas.
Beuysi kuulsaim nn. aktsioon  oli nimega 
"Mulle meeldib Ameerika ja mina meeldin Ameerikale".
 See seisnes 1974.a kolm päeva koiotiga ühes ruumis elamises. Lugu algas juba lennuväljal, kus Beuysi  võttis  vastu kiirabi, arstid mässisid ta vilti ja sõidutasid Renè Blocki galeriisse ja hiljem samamoodi lennuväljale tagasi.
Selles aktsioonis oli samuti sümboolikat. Kunstnik ise oli kui tulnukas Vanast Maailmast, kes kohtub ja püüab kohaneda uue kontinendiga, milleks on koiott- Ameerika põlisrahvaste püha loom. Selle nö. teistkordse Ameerika avastamise aktsiooni käigus respekteeritakse põliselanikku ja  jäetakse ta ellu. Aktsioon oli kui vabandus, ajaloo vigade parandus.
Kokkuvõtvalt võib õelda, et Beuys tegeles oma installatsioonide ja etendustega inimese eksistensi ja teda ümbritsevate eluvormide probleemidega. Tema suhtumine oli  respekteeriv, ka  ei kohkunud ta  tagasi  ebameeldiva või ebamugava situatsiooni eest, kui pidas oluliseks mõnele probleemile tähelepanu juhtida.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.