20.saj. arhitektuur
Orgaaniline arhitektuur
Bauhausi kõrval oli teedrajavaks ka ameeriklase Franf Lloyd Wrighti (1889-1959) looming. Oma pika loomeperioodi jooksul projekteeritud hoonetest on valmis ehitatud enam kui 450, millest 17 on USA-s võetud kultuuripärandina kaitse alla.
Sajandi alguses arendas Wright välja maja mudeli, mille iseloomulikeks joonteks on horisontaalsete hooneosade rõhutamine ja ümbritsevasse loodusesse sulandumine. Hoone sisemuse kavandas ta nn. avatud interjöörina, loobudes vaheseintest ja ruume eraldavatest ustest.
Sajandi alguses arendas Wright välja maja mudeli, mille iseloomulikeks joonteks on horisontaalsete hooneosade rõhutamine ja ümbritsevasse loodusesse sulandumine. Hoone sisemuse kavandas ta nn. avatud interjöörina, loobudes vaheseintest ja ruume eraldavatest ustest.
Fallingwater- Kaufman House, Pennsylvania
|
Nn. "Maja kose kohal" valmis tellimustööna rikkale kaubamajaomanikule Kaufmanile. Selle saamislugu näitab ilmekalt arhitekti ülimat professionaalsust. Nimelt olevat tellija paar nädalat pärast tellimuse sisseandmist Wrightile helistanud ja kuulnud, et projekt on valmis. Tegelikkuses istus arhitekt alles siis laua taha ja joonistas hoone kolm põhiplaani valmis. Teda võlutult vaatavad tudengid said osa tööprotsessist ja kontseptsiooni lahtiselgitamisest. Kui tellija kahe tunni pärast kohale jõudis, oli töö valmis.
|
Maja on ehitatud kose kohale ja järgib kujult kalda astangulisust. Hoone vertikaalsed osad on ehitaud looduslikust kivist, horisontaalsed detailid aga betoonist valatud. Korrused kattuvad vaid keskosas, sirutudes igaüks erinevasse suunda. Selline paigutus annab avatud põhiplaaniga interjöörile palju valgust ja jätab kogu hoonest õhulise mulje.
|
Robie House, Chicago
|
Edward R.Hills House, Illinoise
|
|
Wrighti projekteeris mitmete pereelamute kõrval ka ühiskondlikke hooneid. Talle meeldis eksperimenteerida uute materjalidega, mille üheks näiteks on üleni betoonist valatud Unity Temple Illinoisis.
|
Unity Temple, Illinoise
|
Wrighti kõige tuntuim ehitis on New Yorgis asuv Guggenheimi muuseum, mida saab oma vormi tõttu pidada lausa skulpturaalseks ehitiseks. Kuigi projekteeritud funktsioonist lähtuvalt, ehk siis kunsti eksponeerimiseks, on selle hoone eksterjöör ja interjöör omaette vaatamisväärsus.
Guggenheimi moodsa kunsti muuseum, New York (1956-59)
Muuseumihoone valmis tolle aja ühe rikkama USA ärimehe, Guggenheimi, kunstikollektsiooni eksponeerimiseks. Kuna Wrightile endale moodne kunst ei meeldinud, pidas ta olulisemaks arhitektuuri kui selles eksponeeritavat kunsti. Nii ongi hoonet süüdistatud selles, et ta tõmbab tähelepanu eksponeeritavalt endale.
Hoone koosneb kahest erineva suurusega ülespoole keerduvast spiraalist, millest väiksemas asuvad juhtkonna ruumid ja suuremas ekspositsioon. |
|
Korrused on avatud aatriumi poole ja kogu kollektsiooni saab vaadata spiraalina allapoole kulgeva kaldtee siseseinal.
_-_26_June_2012.jpg?uselang=et){kind=link}
