Arhitektuur. Vana-Kreeka teatrid
Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendite võistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv Dionysose vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj. eKr asendati kivist astmetega.
Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20.
Teater mahutas 17 000 vaatajat.
(Võrdluseks: Saku suurhall mahutab 10 000 inimest)
Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20.
Teater mahutas 17 000 vaatajat.
(Võrdluseks: Saku suurhall mahutab 10 000 inimest)
Dionysose teater
|
Ateena Akropoli mudel, Briti Muuseum, London
Autori foto
|
Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel.
All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus.
Orkestra taga asus skeene, telk või ehitis, kus näitlejad esinemiseks valmistusid.
Etendusepäev oli Ateenas eriline. Eriti pidustustel veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks. Tragöödiates ülistati jumalaid, aga jutustati alati ka mingit lugu. Komöödiad olid mõeldud rohkem rahva naerutamiseks. Nendes näidati tuntud inimesi koomilistes olukordades ja pilgati isegi jumalaid. Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori.
Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde, aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel.
Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda. Maskidel olid suured suuavad, et hääl kaugele ära kostaks. Mõnikord olid need kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega.
Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask.
All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus.
Orkestra taga asus skeene, telk või ehitis, kus näitlejad esinemiseks valmistusid.
Etendusepäev oli Ateenas eriline. Eriti pidustustel veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks. Tragöödiates ülistati jumalaid, aga jutustati alati ka mingit lugu. Komöödiad olid mõeldud rohkem rahva naerutamiseks. Nendes näidati tuntud inimesi koomilistes olukordades ja pilgati isegi jumalaid. Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori.
Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde, aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel.
Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda. Maskidel olid suured suuavad, et hääl kaugele ära kostaks. Mõnikord olid need kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega.
Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask.
Epidaurose teater on Vana-Kreeka teatritest kuulsaim. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest üks on selle suurepärane akustika. All sõõris tehtav väikseimgi heli on kuuldav ka tagumises reas. Selle põhjuseks peetakse ehitusel kasutatud kõrgekvaliteedilist marmorit ja istmeridade paigutust, millelt heli kõikjale ühtlaselt peegeldub.
Epidaurose teater
3. saj. eKr.
|
Esialgu mahutas Epidaurose teater 6000 inimest, kuid kuna teatrite populaarsus oli aja jooksul kasvanud, ehitati 2.saj. eKr veel 21 istmerida juurde. Kokku on selles teatris 52 pingirida, mis mahutavad ligi 14 000 inimest. |
VIDEO VAATAMISEKS EPIDAUROSE TEATRIST KLIKI SIIA
Epidaurose teater on iidsetest teatritest kõige paremini säilinud. Selle põhjuseks on asjaolu, et mitmete sajandite jooksul oli ta unustusehõlma vajunud ja kattunud ligi kuue meetri paksuse mullakihiga.
1881 a. õnnestus kreeka arheoloogil Panagis Kavadiasel teater künklikult maastikult leida. Pärast kuus aastat kestnud väljakaevamisi tuli päevavalgele peaaegu täiesti säilinud teater.
Anttikdraamade vastu hakati 20. saj. alguses taas huvi tundma. 1954.a. alates peetakse Epidaurose teatris antiikteatrite festivali, kus kohalikud ja välismaa teatritrupid etendavad muistseid näidendeid.
1881 a. õnnestus kreeka arheoloogil Panagis Kavadiasel teater künklikult maastikult leida. Pärast kuus aastat kestnud väljakaevamisi tuli päevavalgele peaaegu täiesti säilinud teater.
Anttikdraamade vastu hakati 20. saj. alguses taas huvi tundma. 1954.a. alates peetakse Epidaurose teatris antiikteatrite festivali, kus kohalikud ja välismaa teatritrupid etendavad muistseid näidendeid.
