Romaani kunst. Skulptuur ja maalikunst
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril.
Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks".
Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks".
Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele.
Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine.
Reljeefid sambakapiteelidel.
Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust. Kujutati mitmesuguseid imesid ja piiblilugusid. Olulisel kohal oli Kristuse kannatuste kujutamine. Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta.
Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit.
Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu.
Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu.
On vägagi märkimisväärne, et tänapäevani (peaaegu 1000 a.!) on säilinud enam kui 70 m. pikkune linasest riidest n Bayeuz`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa vallutamise lugu. Kujutatud on 58 stseeni, millest kuulsaim on retke käigus 1066.a. toimunud Hastingsi lahing.
Bayeux`on linn Prantsusmaal, mille omal ajal rajasid roomlased. Kuulsuse tõi linnale just sellest piirkonnast, Normandiast, alguse saanud Inglismaa vallutusretk.
Bayeux`vaip
Tervet vaipa saad näha siin
Vaip (0,5 x 70,34 m) valmis arvatavasti aastaks 1077, sest sel aastal pühitseti sisse uus Bayeux` katedraal ja tollane piiskop soovis vaiba ühte löövi riputamist kus seda kirikupühade ajal rahvale näidati.
Vaibal on kujutatud ligikaudu 1500 inimest, hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservi kaunistavad fantaasialoomade ja -lindude kujutised ja stseenid igapäevaelust. Tikkimiseks on kasutatud üheksat erinevat värvi lõnga. Vaip koosneb üheksast u.14- meetrisest tükist, mis on omavahel nii meisterlikult kokku õmmeldud, et ühenduskohad on vaevumärgatavad. Legendi järgi olevat vaiba tikkinud William Vallutaja naine aga tõenäoliselt on selle töö juures olnud suurem hulk käsitöömeistreid.
Kuigi osa vaibast on kaduma läinud, annab teos ettekujutuse keskaegsest sõjatehnikast, riidemoest ja toimunud lahingust.
Vaibal on kujutatud ligikaudu 1500 inimest, hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservi kaunistavad fantaasialoomade ja -lindude kujutised ja stseenid igapäevaelust. Tikkimiseks on kasutatud üheksat erinevat värvi lõnga. Vaip koosneb üheksast u.14- meetrisest tükist, mis on omavahel nii meisterlikult kokku õmmeldud, et ühenduskohad on vaevumärgatavad. Legendi järgi olevat vaiba tikkinud William Vallutaja naine aga tõenäoliselt on selle töö juures olnud suurem hulk käsitöömeistreid.
Kuigi osa vaibast on kaduma läinud, annab teos ettekujutuse keskaegsest sõjatehnikast, riidemoest ja toimunud lahingust.