Kubism. Pablo Picasso (1881-1973)
Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse.
Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi, siis kui üks tema töödest, "Viimased hetked", 1900.a.maailmanäitusele Hispaania paviljoni välja valiti.
Pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama.
Picassot ei saa ainult kubistiks nimetada.
Oma pika elu jooksul oli tal erinevaid loomeperioode, kus ta maalis klassitsistlikus, sürrealistlikus või kubistlikus laadis.
Oma elu lõpuks oli Picassost saanud rahvusvaheline staar.
Picasso loomingut jagatakse üldjoontes kolme perioodi:
sinine periood, roosa periood ja Cèsanne loomingust lähtuv kubism.
Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi, siis kui üks tema töödest, "Viimased hetked", 1900.a.maailmanäitusele Hispaania paviljoni välja valiti.
Pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama.
Picassot ei saa ainult kubistiks nimetada.
Oma pika elu jooksul oli tal erinevaid loomeperioode, kus ta maalis klassitsistlikus, sürrealistlikus või kubistlikus laadis.
Oma elu lõpuks oli Picassost saanud rahvusvaheline staar.
Picasso loomingut jagatakse üldjoontes kolme perioodi:
sinine periood, roosa periood ja Cèsanne loomingust lähtuv kubism.
Pablo Picasso. Sinine periood 1901-1904
Kunstnik oli asunud elama Pariisi, kus nähtud suurlinna elu varjuküljed ja ka enda kogetud kaotus mõjutasid tugevalt tema loomingut.
Selle perioodi piltidelt vaatavad vastu mõttessevajunud, räsitud ja kurvad inimesed: vaesed, pimedad, üksikud. Valitseb lootusetuse meeleolu.
Maalitud on sinakates ja hallikates toonides, mis tekitab ebareaalse tunde.
Selle perioodi piltidelt vaatavad vastu mõttessevajunud, räsitud ja kurvad inimesed: vaesed, pimedad, üksikud. Valitseb lootusetuse meeleolu.
Maalitud on sinakates ja hallikates toonides, mis tekitab ebareaalse tunde.
Pablo Picasso
"Vana kitarrist"'
The Art Institute of Chicago, Chicago |
Pablo Picasso
"Tragöödia"
|
Pablo Picasso
"Kohtumine"(Kaks õde)
|
Pablo Picasso
"Elu"
|
Pablo Picasso
"Poiss koeraga"
|
Pablo Picasso. Roosa periood 1904-1906
Alates 1904.a. pöördus Picasso elu paremuse poole.
Muutus ka maalide värvitoon: lemmikuteks said heledad roosad ja soojad punased varjundid, samuti õrnroheline ning liivakarva kollane.
Ka maalide temaatika muutus hoopis teiseks: teda köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm.
Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat.
Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu
Muutus ka maalide värvitoon: lemmikuteks said heledad roosad ja soojad punased varjundid, samuti õrnroheline ning liivakarva kollane.
Ka maalide temaatika muutus hoopis teiseks: teda köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm.
Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat.
Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu
Pablo Picasso
"Tüdruk pallil"
Pablo Picasso
"Akrobaatide
perekond" |
Pablo Picasso
"Kaks venda"
Pablo Picasso
"Akrobaadid.
Ema ja poeg" |
Pablo Picasso
|
Pablo Picasso
|
Orangerie, Pariis
Autori fotod
Autori fotod
Pablo Picasso. Kubism 1906-1915
Picasso suuremõõtmeline teos "Avignoni neiud" sai pöördepunktiks tema loomingus ja pani aluse täiesti uuele kunstivoolule.
Koos Georges Braquega, kellega Picasso ateljeed jagas, töötasid nad välja uue kujutamisviisi - kubismi.
Koos Georges Braquega, kellega Picasso ateljeed jagas, töötasid nad välja uue kujutamisviisi - kubismi.
Pablo Picasso
"Avignoni
neiud" 1907 Museum of Modern Art, New York |
|
Nagu eelnevalt mainitud, sai Picasso maal "Avignoni neiud" tema sõprade poolt sügava halvakspanu osaliseks, mistõttu see teos pea kümneks aastaks ateljeenurka seisma jäi. Šokeeris mitte see, et kujutatud oli väljakutsuvates poosides prostituute vaid pigem see, kuidas neid oli kujutatud (Pildi nimi viitab tol ajal Barcelonas Avignoni tänaval asunud bordellile).
Kuigi Picasso oli suurepärane joonistaja, oli ta sellel maalil korraga muutnud ümarad vormid nurgelisteks ja robustseteks, need oleks justkui kirvega välja tahutud.
Kõige kummalisem oli kahe paremalpoolse naise näo moonutamine, mis paneb neid maskidena mõjuma. Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub.
Teose loomisel sai Picasso otseseid mõjutusi Cézanne`ilt, kes kujutas esemeid geomeetriliste kujundite sarnaselt ehk lihtsustas vorme.
Kuna Picasso oli tol eluperioodil ka väga vaimustatud Aafrika neegriskulptuuridest, sai ta just nendest inspiratsiooni, et tollele pildile sellised näod maalida.
Ettevalmistused selleks teoseks kestsid neli aastat, mil Picasso tegi selleks üle 800 etüüdi ja visandi.
Maali ülesehitus ja kujutamisviis erinesid kõigest, millega seni oldi harjutud, purustatud olid kõik reeglid ja senised arusaamad.
Võib vaid ette kujutada tolleaegse publiku reaktsiooni sellele ülielusuuruste figuuride ja jõulise pildikeelega teosele, mis mõjub erakordsena ka tänapäeva kõigega harjunud vaatajale.
Kuigi Picasso oli suurepärane joonistaja, oli ta sellel maalil korraga muutnud ümarad vormid nurgelisteks ja robustseteks, need oleks justkui kirvega välja tahutud.
Kõige kummalisem oli kahe paremalpoolse naise näo moonutamine, mis paneb neid maskidena mõjuma. Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub.
Teose loomisel sai Picasso otseseid mõjutusi Cézanne`ilt, kes kujutas esemeid geomeetriliste kujundite sarnaselt ehk lihtsustas vorme.
Kuna Picasso oli tol eluperioodil ka väga vaimustatud Aafrika neegriskulptuuridest, sai ta just nendest inspiratsiooni, et tollele pildile sellised näod maalida.
Ettevalmistused selleks teoseks kestsid neli aastat, mil Picasso tegi selleks üle 800 etüüdi ja visandi.
Maali ülesehitus ja kujutamisviis erinesid kõigest, millega seni oldi harjutud, purustatud olid kõik reeglid ja senised arusaamad.
Võib vaid ette kujutada tolleaegse publiku reaktsiooni sellele ülielusuuruste figuuride ja jõulise pildikeelega teosele, mis mõjub erakordsena ka tänapäeva kõigega harjunud vaatajale.
Pablo Picasso. Analüütiline kubism
Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti võetud ja taas kokku pandud. Kujutatavat on näidatud mitmest vaatenurgast nähtuna. Kasutatud tumedaid rohekaid ja hallikaid värvitoone.
Pablo Picasso
Ambroise
Vollard`i portree Puškini- nimeline Riiklik Kujutava Kunsti Muuseum, Moskva |
Pablo Picasso
"Mees
kitarriga" |
Pablo Picasso
"The Poet"
1911 Peggy Guggenheim Collection Autori foto
|
Pablo Picasso. Sünteetiline kubism
Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks.
Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone.
Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast.
Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja pealkiri.
Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone.
Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast.
Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja pealkiri.
Pablo Picasso
"Vaikelu
kitarriga" |
Pablo Picasso
"Kaardimängija"
|
Pablo Picasso. Klassitsistlik periood. 1916-1925
Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja prantsuse barokikunstniku Poussini loomingust, ei näe me tema töödes ideaalfiguure. Tema kujutatud kehad on tüsedad ja liialt suurte käe- ja jalalabadega.
Pablo Picasso
Allikas
Stockholmi moodsa kunsti muuseum
|
Pablo Picasso
Lugemislamp
Pompidou Pariis |
Kallistus
Orangerie, Pariis
|
Autori fotod
Pablo Picasso. Sürrealistlik periood 1925-1934
Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega.
Pablo Picasso
"Figuurid
merekaldal" Musèe Picasso, Pariis |
Pablo Picasso
"On the Beach"
1937 Beggy Guggenheim Collection, Veneetsia Autori foto
|
Pablo Picasso
Half-length Portrait of a Man in a Striped Jersey
1939 Beggy Guggenheim Collection, Veneetsia |
Pablo Picasso. Barbaarne periood 1937-1946
Tegemist on sõja aastatel maalitud piltidega, milles leiavad väljenduse ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused.
Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu.
Alles jääb ka mitmest erinevast vaatepunktist kujutamine.
Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu.
Alles jääb ka mitmest erinevast vaatepunktist kujutamine.
Pablo Picasso
"Nuttev
naine" Tate Gallery, London |
Pablo Picasso
"Mees
punase kindaga" |
Guernica oli baskide püha linn Hispaanias, mille sakslased 1937.a. 26.aprillil kolme tunniga maatasa pommitsid, et toetada riigi seadusliku võimu vastu võitlevat kindral Francot. Tegemist oli tsiviilelanike vastu suunatud terrorirünnakuga Hispaania kodusõjas. Natsid soovisid nimelt oma uut strateegiat katsetada ja linnaelanike hulgas kaost külvata.
Lennuk lennuki järel suundus linna kohale ja viskas pomme paanikas rahvahulkade poole. Majad varisesid üksteise järel ja tänavatest jäid järele sügavad kraatrid. Rusude vahel lebasid söestunud laibad ja nende kehaosad. Ellujäänud jooksid paanikas põldudele või metsa aga nad võeti lennukite kuulipildujate sihikule. Kogu linn põles.
Guernica tehti sõna otseses mõttes maatasa ja hukkunute arvu pole tänapäevani suudetud kindlaks teha.
Kogu maailm oli sündmusest vapustatud. Mitte kunagi varem ei olnud sellist rünnakut rahulike elanike vastu toimunud.
Siiski juhtus selliseid terroristlikke pommirünnakuid hiljemgi ja veel laiaulatuslikumalt ka liitlasvägede poolt, nt. Dresdeni või Hiroshima pommitamine.
Lennuk lennuki järel suundus linna kohale ja viskas pomme paanikas rahvahulkade poole. Majad varisesid üksteise järel ja tänavatest jäid järele sügavad kraatrid. Rusude vahel lebasid söestunud laibad ja nende kehaosad. Ellujäänud jooksid paanikas põldudele või metsa aga nad võeti lennukite kuulipildujate sihikule. Kogu linn põles.
Guernica tehti sõna otseses mõttes maatasa ja hukkunute arvu pole tänapäevani suudetud kindlaks teha.
Kogu maailm oli sündmusest vapustatud. Mitte kunagi varem ei olnud sellist rünnakut rahulike elanike vastu toimunud.
Siiski juhtus selliseid terroristlikke pommirünnakuid hiljemgi ja veel laiaulatuslikumalt ka liitlasvägede poolt, nt. Dresdeni või Hiroshima pommitamine.
Hispaania seaduslik valitsus oli tellinud mõned kuud enne seda tragöödiat Picassolt töö Hispaania paviljoni jaoks Pariisi maailmanäitusele 1937.a. Kui Pariisis elava kunstnikuni jõudsid uudised Guernica linna tabanud saatusest, teadis ta täpselt, mis teemal tellimus teostada. Vaid viie nädalaga valmis tal suuremõõtmeline teos, mis on sellise monumentaalse töö tegemiseks väga lühike aeg. Maalist Guernika on tänapäevaks saanud üleüldine sõjakoleduste sümbol.
Maal väljendab tõelist õudu ja inimeste kannatusi. Rusuva meeleolu paremaks edasiandmiseks on maali värvitoonid vaid hall, must ja valge. Ei ole arusaadav, kas sündmus leiab aset siseruumis või väljas, päeval või öösel. Dramaatilistes poosides kisendavad nii inimesed kui loomad. Kõik on ohvrid.
Süvenedes sellesse, kuidas on kujutatud üksikud figuurid ja kuidas mõjub üldine monumentaalne tervik, on võimatu jääda ükskõikseks ohvrite hirmu ja valu suhtes.
Maal väljendab tõelist õudu ja inimeste kannatusi. Rusuva meeleolu paremaks edasiandmiseks on maali värvitoonid vaid hall, must ja valge. Ei ole arusaadav, kas sündmus leiab aset siseruumis või väljas, päeval või öösel. Dramaatilistes poosides kisendavad nii inimesed kui loomad. Kõik on ohvrid.
Süvenedes sellesse, kuidas on kujutatud üksikud figuurid ja kuidas mõjub üldine monumentaalne tervik, on võimatu jääda ükskõikseks ohvrite hirmu ja valu suhtes.
Pablo Picasso "Guernica" 1937 3.5*7.8m õli lõuendil
Sõjajärgsetel aastatel tõusis Picasso kuulsus tohutult. Teda peeti 20. saj. tähtsaimaks kunstnikuks nii Euroopas kui ka Ameerikas.
|
|
|
Pompidou, Pariis ja Tate modern, London (Alumine keskmine)
Autori fotod
Autori fotod
Elu lõpupoole maalis Picasso veelgi palavikulisemalt, sageli mitu maali päevas.
Läbi kõikide oma eluetappide ja maalistiilide säilitas ta oma isikupärase käekirja.
Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud. Kuid kunagi ei muutunud Picasso maalid täiesti abstraktseteks, alati jäi pildile midagi äratuntavat.
Läbi kõikide oma eluetappide ja maalistiilide säilitas ta oma isikupärase käekirja.
Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud. Kuid kunagi ei muutunud Picasso maalid täiesti abstraktseteks, alati jäi pildile midagi äratuntavat.
