• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
    • Marina Abramović - Moderna Museet
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • ART14London
  • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
  • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
  • Fritsch, Koons, Ray
  • Dale Chihuly
  • Tian Wei
  • KUMU - Surm ja ilu
  • "Attention: Craft"
  • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
  • Peggy Guggenheim Collection
  • Yayoi Kusama
  • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
  • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Klassitsism. Maalikunst.

Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus.
 Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema  õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda. Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast.
 
Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine.

 Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega.   
Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud.

Appi tulid antiikskulptuurid. Nende eeskujul maaliti inimeste piirjooned ja kehavormid piltidel hoolikalt välja. Domineeris joonistus, värv jäi ebaoluliseks väljendusvahendiks.
Vastandina barokile kadus  huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu.
Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt.
Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus.  

Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. 
Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi.
19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus  kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai  ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks  kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja  skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, pidades värvi nüansirikkust ebaoluliseks. Teemadest eelistati mütoloogilisi  või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.

Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest alates  18.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.Salon`ides näitama. Seda riiklikult korraldatud näitust nimetatigi Salon de Paris. Tunnustatud kunstnikest koosnev žürii lubas ülevaatenäitustele ainult traditsioone järgivad teosed. See tähendas, et avalikkuse silmis oli tõeline kunstnik ainult see, kelle teos pälvis žürii heakskiidu.

19.saj. keskpaigaks  ei eksisteerinud enam ühtset kunstistiili vaid sellest ajast alates kulgesid erinevad kunstivoolud korraga samaaegselt.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.