POPkunst. 50. aastate lõpp - 60. algus.
Sõjajärgne abstraktsionism oli hästi kanda kinnitanud ja figuratiivsed elemendid kunstist välja tõrjunud. Seda suunda hakati süüdistama täielikus sideme puudumises loodusega ja tegeliku eluga. Sõjajärgset abstraktsionismi peeti tegelikust elust mitte midagi teadva kõrgklassi meelelahutuseks.
50.aastate lõpus üheaegselt nii Ameerikas kui Inglismaal esile kerkinud populaarne ehk popkunst tõi figuratiivsed elemendid aga tagasi ja muutis kunsti rahvale arusaadavaks.
Uus kunstisuund muutus ülimalt populaarseks, sest selle mõistmiseks polnud tarvis erilisi teadmisi või kunstialast ettevalmistust.
Mis toimus maailmas ?
Sõda oli maailma kaheks jaganud, mida rõhutas ka 1961.a. alustatud Berliini müüri ehitamine. Nõukogude Liidust oli saanud suletud totalitaarne riik, kus ainuvõimalikuks kunstivormiks oli sotsialistlik realism. Pärast Jossif Stalini (1878-1953) surma saabus Hruštšovi (1894-1971) võimuletulekuga pisut leebem riigikord, mis võimaldas ka kunstnikel veidi vabamat teemadevalikut ja kujutamisviisi.
50. aastate lõpus triivis aga Lääne-Euroopa majandusbuumi laineharjal.
Sõjatagajärjedest taastuvast Läänemaailmast ja USA-st oli saanud tarbimisühiskond. Säravad reklaamid kaupluseriiulitel, rõivastel, tänavatel, televisioonis ja kõikvõimalikes kohtades kutsusid inimesi üha enam kulutama.
Õitsele puhkenud popmuusika sünnitas enneolematu staarikultuse. The Beatles saavutas tõelise läbilöögi ja tõi 1964 a. alguses endaga kaasa tõelise "biitlimaania" kogu maailmas. Kohe vallutasid ka Rolling Stones ja Led Zeppelin ning paljud teised maailma muusika edetabelid. Et mahutada võimalikult palju fänne, kolisid kontserdid staadionitele. Ajakirjandus ja meedia aitasid staarikultusele kaasa..
Just neid massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid, hakkasid popkunstnikud oma loomingus kasutama. Nii said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid, lisaks hakati ka uusi teoseid seeriatena paljundama nagu seda pakenditega tehakse.
Nii polnud ka imestada, et sellisest kunstist sai äärmiselt kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus.
50.aastate lõpus üheaegselt nii Ameerikas kui Inglismaal esile kerkinud populaarne ehk popkunst tõi figuratiivsed elemendid aga tagasi ja muutis kunsti rahvale arusaadavaks.
Uus kunstisuund muutus ülimalt populaarseks, sest selle mõistmiseks polnud tarvis erilisi teadmisi või kunstialast ettevalmistust.
Mis toimus maailmas ?
Sõda oli maailma kaheks jaganud, mida rõhutas ka 1961.a. alustatud Berliini müüri ehitamine. Nõukogude Liidust oli saanud suletud totalitaarne riik, kus ainuvõimalikuks kunstivormiks oli sotsialistlik realism. Pärast Jossif Stalini (1878-1953) surma saabus Hruštšovi (1894-1971) võimuletulekuga pisut leebem riigikord, mis võimaldas ka kunstnikel veidi vabamat teemadevalikut ja kujutamisviisi.
50. aastate lõpus triivis aga Lääne-Euroopa majandusbuumi laineharjal.
Sõjatagajärjedest taastuvast Läänemaailmast ja USA-st oli saanud tarbimisühiskond. Säravad reklaamid kaupluseriiulitel, rõivastel, tänavatel, televisioonis ja kõikvõimalikes kohtades kutsusid inimesi üha enam kulutama.
Õitsele puhkenud popmuusika sünnitas enneolematu staarikultuse. The Beatles saavutas tõelise läbilöögi ja tõi 1964 a. alguses endaga kaasa tõelise "biitlimaania" kogu maailmas. Kohe vallutasid ka Rolling Stones ja Led Zeppelin ning paljud teised maailma muusika edetabelid. Et mahutada võimalikult palju fänne, kolisid kontserdid staadionitele. Ajakirjandus ja meedia aitasid staarikultusele kaasa..
Just neid massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid, hakkasid popkunstnikud oma loomingus kasutama. Nii said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid, lisaks hakati ka uusi teoseid seeriatena paljundama nagu seda pakenditega tehakse.
Nii polnud ka imestada, et sellisest kunstist sai äärmiselt kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus.
Popkunstnikud on jätnud vaataja meelega oma arvamuse ja hinnangutega omapäi.
Kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku sekkumisena äritegevusse või hoopis pilaga on igaühe enda otsustada.
Kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku sekkumisena äritegevusse või hoopis pilaga on igaühe enda otsustada.
