Abstraktsionism - esemetu kunst.
Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud.
Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib õelda, et see on kunst kunsti pärast.
Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib õelda, et see on kunst kunsti pärast.
Mis on siis sellistel piltidel ja mida nad kujutavad ?
Teose loomiseks on kasutatud jooni, punkte, pindu ja värve. Neid omavahel kombineerides on saavutatud väga põnevaid tulemusi.
Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet.
Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet.
Abstraktset kunsti hakati erinevatel maadel viljelema juba 1910.aastatel, kogudes järjest populaarsust. Eriti trendikaks muutus see kunstivool aga pärast Teist maailmasõda New Yorgis kuhu olid kogunenud maapakku paljud Euroopa kunstnikud.
Edaspidi arenes abstraktsionism põhililselt kolmes suunas.
Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele.
Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile.
Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.
Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele.
Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile.
Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.
