Renessanss Prantsusmaal - kunstiajalugu

Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Renessanss Prantsusmaal 16.saj.

Arhitektuur

Kuningavõimuga Prantsusmaal oli lossiehitusel suur tähtsus. Kuningas Francois
oli oma sõjaretkedel Põhja-Itaalisasse näinud uue renessanss-arhitektuuri võimalusi ning tõi Itaalia arhitektid endaga kaasa. Üks kutsututest oli Itaalia renessansi suurkuju Leonardo da Vinci, kes oli osaline kuninga Chambord´i jahilossi kavandamisel.

Chambord´i jahiloss

Chambord´i jahilossi ehitust alustati 1519.a. Selle aluseks on selge nelinurkne põhiplaan. Peaehitis on kolmekorruseline ja tüsedate nurgatornidega, mis on keskaegsetelt linnustelt ülevõetud vormid. Korruseid eraldavd karniisid rõhutavad renessansile iseloomulikku horisontaalsust. Erilist tähelepanu on pööratud katuseehituse vastu - selle järsult pinnalt tõuseb lausa 365 tornikest, lisaks korstnad ja eenduvad katuseaknad, lastes oma ülespoole pürgimises tunda hilisgootika mõju.

Peale nurgatornide on fassaadile lisatud ka trepitornid. Peahoone sisemuses asub Leonardo da Vinci kavanadatud kahekäiguline trepp. Aknad on erineva laiusega ja nende reeglipäraste vahedega reastamise asemel paiknevad nad rühmadena või vaheldumisi.

Chambord´i loss sai aadlikele eeskujuks losside ehitamisel.
Lääne Prantsusmaal asuv mitmesaja kilomeetri pikkune Loire´i jõe org ehitati romantilisi lossikesi täis.

Ecouen´i loss

Charleval´i loss

Chenonceaux´i loss

Samasuguseid harmoonia ja sümmeetria põhimõtteid rakendati ka Pariisi lähistel Fontainebleau lossi ehitamisel.

Lossidega koos arenes aia- ja pargikunst. Hoolikalt pügatud hekid koos lilleklumpidega moodustavad hoolikalt valitud geomeetrilisi mustreid. Koos sümmeetria põhimõttele allutatud lossiga moodustab kogu kompleks harmoonilise terviku.

Uuendused toimusid ka Pariisis. Kuningas Francois I lasi sealse gooti stiilis Louve´i lossi lammutada ja uuesti üles ehitada renessanss-stiilis. Selle arhitektiks ei olnud enam itaallane vaid prantslane Pierre Lescot.

Autori foto

Maalikunst

Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all.

Kuningas Francois I lasi aastatel 1530-60 oma Fontainebleau lossi rühmal itaalia ja flaami kunstnikel maalidega kaunistada. Kuigi enamik nendest olid välismaalased, rajasid nad nn. Fontainebleau koolkonna, kelle käe all kasvas üles esimene põlvkond prantsuse renessansikunstnikke.

Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe.

Jean Clouet

Francois I portree

Louvre,
Pariis

Jean Clouet

Navarra Margareth, kuningas Francois I õde

Walker Art Gallery
Liverpool,
Inglismaa

Francois Clouet

Suplev naine
1571

Ameerika
Rahvus-galerii

Osava ja tõetruu kujtamisviisi tõttu oli Francois Clouet sama nõutud õukonnamaalija kui ta isagi.

Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud.

Austria kuninganna Elisabeth

Fontainebleau koolkonna stiil oli suurejooneline ja dekoratiivne, vahel isegi kergemeelne.

Gabrielle
d´Estrées ja tema õde vannis
u. 1592

Louvre,
Pariis

Skulptuur

Louvre´i lossi projekteerimise ja ehitamise juures töötas lisaks arhitektile skulptor Jean Goujon(1510-1568)
Tema tööks on reljeefid uuenenud fassaadil.

Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid.

Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha.