Barokk (17.-18 saj. keskpaik)
15. ja 16. sajandi ühiskonna arengud ja teaduse ning tehnika saavutused olid kaasa toonud roomakatoliku kiriku võimu tohutu kahanemise. Ammu juba ei olnud kirikul juhtpositsiooni ei hariduse andmises ega kirjasõna levitamises, rääkimata dogmade abil oma võimu näitamisest. Otsest ohtu kirikule kujutas üle terve Euroopa levinud protestantlik liikumine, mis soovis kirikut reformida.
Oma positsiooni kindlustamiseks võeti küll 16.saj. keskpaigas (Treneto kirikukogu)vastu mõningad hilinenud kirikusisesed reformid, kuid nt. dogmade suhtes jäädi endisele seisukohale. Esialgu jäi alles ka paksu verd tekitanud patukustutuskirjadega ehk indulgentsidega raha teenimine.
16.saj. teisest poolest alustati juba jõulisemat protestantismivastast võitlust, mida nim. vastureformatsiooniks. Sellest ajast keelustati näiteks suure hulga raamatute levitamine, protestante hakati ketseriteks pidama ja nende tagakiusamine viis inkvisitsiooni tegevuse hoogustumiseni ja ususõdadeni.
16.saj. teisest poolest alustati juba jõulisemat protestantismivastast võitlust, mida nim. vastureformatsiooniks. Sellest ajast keelustati näiteks suure hulga raamatute levitamine, protestante hakati ketseriteks pidama ja nende tagakiusamine viis inkvisitsiooni tegevuse hoogustumiseni ja ususõdadeni.
Vastureformatsioon ei seisnenud aga mitte ainult keeldudes ja käskudes, vaid ka alamate mõjutamises ja lausa pimestamises kunsti abil.
Selleks hakati kõigis kunstivaldkondades kasutama senisest jõulisemat ja emotsionaalsemat väljendust. Uueks kunstistiiliks sai barokk.
Barokki iseloomustab äärmine teatraalsus, illusoorsus ja dünaamika.
Barokk levis arhitektuuris , skulptuuris, maalikunstis, muusikas, kirjanduses ja tantsus. Uus stiil mõjutas ka tarbe - ja ehtekunsti, soengu ja riidemoodi.
Selleks hakati kõigis kunstivaldkondades kasutama senisest jõulisemat ja emotsionaalsemat väljendust. Uueks kunstistiiliks sai barokk.
Barokki iseloomustab äärmine teatraalsus, illusoorsus ja dünaamika.
Barokk levis arhitektuuris , skulptuuris, maalikunstis, muusikas, kirjanduses ja tantsus. Uus stiil mõjutas ka tarbe - ja ehtekunsti, soengu ja riidemoodi.
Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine.
Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma.
Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma.
Barokk-kunst oli eelkõige suunatud vaataja meelte mõjutamisele. Selleks sobis väline hiilgus ja üliküllus, segadusse ajamine ning hämmastamine. Ometi vastandus sellele hiilgusele usutõsidus ja teadlikkus inimese surelikkusest.
