• Tutvustus
  • Tagasiside
  • Ürgaja kunst
  • Vanimad kõrgkultuurid
    • Mesopotaamia kunst
    • Egiptuse kunst
  • Antiikaja kunst
    • Vana-Kreeka >
      • Templid
      • Teatrid
      • Halikarnassose mauseleum
      • Skulptuur
      • Vaasid
    • Etruski kunst >
      • Arhitektuur ja skulptuur
      • Vaasid
    • Vana-Rooma kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur
      • Maalikunst
  • Keskaja kunst
    • Varakristlik ja bütsantsi kunst
    • Romaani kunst >
      • Arhitektuur
      • Skulptuur ja maalikunst
    • Gooti kunst >
      • Arhitektuur
      • Maal ja skulptuur Itaalias
      • Maal ja skulptuur mujal Euroopas
      • Gootika Eestis
  • Renessanss
    • Vararenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst
      • Skulptuur
    • Kõrgrenessanss >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst Roomas
      • Maalikunst Veneetsias
      • Skulptuur
    • Renessanss teisel pool Alpe >
      • Renessanss Prantsusmaal
      • Renessanss Saksamaal
      • Renessanss Madalmaades
  • Barokk
    • Pärisbarokk. Arhitektuur >
      • Itaalia maalikunst ja skulptuur
      • Hispaania maalikunst
      • Flandria maalikunst
    • Vanaklassitsism >
      • Arhitektuur
      • Maalikunst ja skulptuur
    • Barokne realism
  • Rokokoo
  • Klassitsism
    • Arhitektuur
    • Skulptuur
    • Maalikunst >
      • Prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David
      • Prantsuse maalikunstnik Jean August Dominique Ingres.
  • Sõltumatu kunst
  • Romantism
    • Romantism Prantsusmaal
    • Romantism Inglismaal
    • Hispaania maalikunstnik Francisco Goya
  • Realism
    • Ilja Repin
  • Impressionism
    • Maalid >
      • Edouard Manet
      • Claude Monet
      • Auguste Renoir
      • Edgar Degas
    • Skulptuurid >
      • Edgar Degas
      • Auguste Rodin
  • Neoimpressionism
    • Georges Seurat
    • Paul Signac
  • Postimpressionism
    • Vincent van Gogh
    • Paul Gauguin
    • Paul Cezanne
    • Henri de Toulouse Lautrec
  • Modernism
  • Modernism arhitektuuris
    • Funktsionalism
    • Orgaaniline arhitektuur
  • Futurism
    • Giacomo Balla
    • Umberto Boccioni
  • Sümbolism
    • Sümbolism Prantsusmaal
    • Sümbolism Norras
    • Sümbolism Venemaal
    • Sümbolism Põhjamaades
    • Sümbolism Eestis
  • Juugend
    • Arhitektuur
    • Maalikunst >
      • Gustav Klimt
      • Plakatikunst
    • Tarbekunst
  • Fovism
    • Henri Matisse
    • Andrè Derain & Maurice de Vlaminck
    • Karl Pärsimägi
  • Ekspressionism
    • "Die Brücke"
    • "Der Blaue Reiter"
  • Kubism
    • Pablo Picasso
  • Pariisi koolkond
    • Amedeo Modigliani
    • Marc Chagall
  • Abstraktsionism
    • Ekspressiivne abstraktsionism >
      • Vassili Kandinsky
    • Geomeetriline abstraktsionism >
      • Piet Mondrian
      • Kazimir Malevitš
  • Dadaism
  • Sürrealism
    • Joan Mirò
    • Salvador Dali
    • René Magritte ja Max Ernst
  • Abstraktne ekspressionism
  • POPkunst
    • Popkunst USA-s
  • OP-kunst
  • Kineetiline kunst
  • Kontseptualism
    • Joseph Beuys
  • Antivormiline kunst
  • Minimalism
  • Maakunst
  • Utiilikunst
  • Tänavakunst
  • Performance
    • Marina Abramovic
    • Marina Abramović - Moderna Museet
  • Uusmeedia
    • Kunst ja teadus
  • ART14London
  • Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2014
  • EMMA – Espoo Museum of Modern Art
  • Fritsch, Koons, Ray
  • Dale Chihuly
  • Tian Wei
  • KUMU - Surm ja ilu
  • "Attention: Craft"
  • Graafilise disaini festival Haapsalus 2015
  • Peggy Guggenheim Collection
  • Yayoi Kusama
  • Vladimir Tarasov HELIINSTALLATSIOONID
  • Kaido Ole - Nogank Hopkarniis
kunstiajalugu
Leht on autoriõigustega kaitstud. Tekstide ja piltide kopeerimine teiste veebilehtede jaoks on keelatud.
​Copyscape annab autorile teada plagieerimisest.

Sõltumatu kunst. 19.saj. 

Ametlikuks riiklikult tunnustatud kunstiks oli Prantsusmaal klassitsism.
 Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks  kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja maalimisel allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja  skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism eelistas joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest olid soositumad mütoloogilised või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalised maalid ja portreed.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääri tegemiseks. Just nende poole pöördus riik  tellimuste andmiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.
Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest 19.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.
Salon`ides näitama. Tunnustatud kunstnikest koosnev žürii lubas ülevaatenäitustele ainult traditsioone järgivad teosed. See tähendas, et avalikkuse silmis oli tõeline kunstnik ainult see, kelle teos pälvis žürii heakskiidu.
Napoleoni langemise järel  kadus paljudes inimestes usk klassitsismi ülevatesse ideedesse. Tekkinud  rahulolematus valitseva ühiskondliku korraga (taastunud oli kunangavõim, demokraatia lõpp, uuenduste tühistamine) sünnitas opositsiooni kuhu kuulusid paljud haritlased ja kodanlased.
Ka mitmetes  kunstnikes tekitas protestivaimu muutunud ühiskondlik kord ja kindlatele reeglitele alluv kunst, mis nende loomevabadust kammitses.
Nii tekkis järjest erinevaid kunstivoole, millel aga puudus ametlik tunnustus. 
Seetõttu nim. akademismiga opositsioonis olevat kunsti  sõltumatuks kunstiks.

Nende hulka kuuluvad 19.sajandi nähtused nagu romantism, realism, impressionism, postimpressionism.
Powered by Create your own unique website with customizable templates.