Sõltumatu kunst. 19.saj.
Ametlikuks riiklikult tunnustatud kunstiks oli Prantsusmaal klassitsism.
Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja maalimisel allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism eelistas joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest olid soositumad mütoloogilised või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalised maalid ja portreed.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääri tegemiseks. Just nende poole pöördus riik tellimuste andmiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.
Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest 19.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.Salon`ides näitama. Tunnustatud kunstnikest koosnev žürii lubas ülevaatenäitustele ainult traditsioone järgivad teosed. See tähendas, et avalikkuse silmis oli tõeline kunstnik ainult see, kelle teos pälvis žürii heakskiidu.
Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja maalimisel allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism eelistas joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest olid soositumad mütoloogilised või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalised maalid ja portreed.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääri tegemiseks. Just nende poole pöördus riik tellimuste andmiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.
Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest 19.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.Salon`ides näitama. Tunnustatud kunstnikest koosnev žürii lubas ülevaatenäitustele ainult traditsioone järgivad teosed. See tähendas, et avalikkuse silmis oli tõeline kunstnik ainult see, kelle teos pälvis žürii heakskiidu.
Napoleoni langemise järel kadus paljudes inimestes usk klassitsismi ülevatesse ideedesse. Tekkinud rahulolematus valitseva ühiskondliku korraga (taastunud oli kunangavõim, demokraatia lõpp, uuenduste tühistamine) sünnitas opositsiooni kuhu kuulusid paljud haritlased ja kodanlased.
Ka mitmetes kunstnikes tekitas protestivaimu muutunud ühiskondlik kord ja kindlatele reeglitele alluv kunst, mis nende loomevabadust kammitses.
Nii tekkis järjest erinevaid kunstivoole, millel aga puudus ametlik tunnustus.
Seetõttu nim. akademismiga opositsioonis olevat kunsti sõltumatuks kunstiks.
Nende hulka kuuluvad 19.sajandi nähtused nagu romantism, realism, impressionism, postimpressionism.
Ka mitmetes kunstnikes tekitas protestivaimu muutunud ühiskondlik kord ja kindlatele reeglitele alluv kunst, mis nende loomevabadust kammitses.
Nii tekkis järjest erinevaid kunstivoole, millel aga puudus ametlik tunnustus.
Seetõttu nim. akademismiga opositsioonis olevat kunsti sõltumatuks kunstiks.
Nende hulka kuuluvad 19.sajandi nähtused nagu romantism, realism, impressionism, postimpressionism.
