Postimpressionism. Maalikunst
Paul Cèzanne 1839-1906
Kõige enam on postimpressionistidest hilisema aja kunstnikele mõju avaldanud Paul Cèzanne. Teda peetakse siiani sillaks impressionistide ja kubistide vahel.
1870.a. esines ta koos impressionistidega nende esimesel näitusel, kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui impressionistid, sest tema joonistus tundus neile moonutatud ja ruumikujutus oskamatu.
Kriitikast puudutatuna pöördus Cèzanne tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aix`i ja jäi sinna paljudeks aastateks eraklikuna töötama.
Seal maalis ta maastikke, portreid, natüürmorte, kuid tahtis seda teha teistmoodi kui impressionistid, kelle saavutusi ta siiski kõrgelt hindas.
Cèzanne mõte oli looduses nähtavaid vorme lähendada tuntud geomeetrilistele kujunditele:
pea on ju kera ja säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne.
Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist vaadatud objekti.
Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis ajus ühinevad.
See annab meile sügavustaju ja arusaamise objektide omavahelistest ruumilistest suhetest.
Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa esemete kujutamise vasaku ja parema silma vaatepunktist.
Seega heitis ta kõrvale tsentraalperspektiivi , mis alates renessansiajast oli olnud iseenesestmõistetav ruumisügavuse edasiandmisel.
Eriti armastas ta seda võtet katsetada arvukate natüürmortide maalimisel.
1870.a. esines ta koos impressionistidega nende esimesel näitusel, kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui impressionistid, sest tema joonistus tundus neile moonutatud ja ruumikujutus oskamatu.
Kriitikast puudutatuna pöördus Cèzanne tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aix`i ja jäi sinna paljudeks aastateks eraklikuna töötama.
Seal maalis ta maastikke, portreid, natüürmorte, kuid tahtis seda teha teistmoodi kui impressionistid, kelle saavutusi ta siiski kõrgelt hindas.
Cèzanne mõte oli looduses nähtavaid vorme lähendada tuntud geomeetrilistele kujunditele:
pea on ju kera ja säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne.
Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist vaadatud objekti.
Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis ajus ühinevad.
See annab meile sügavustaju ja arusaamise objektide omavahelistest ruumilistest suhetest.
Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa esemete kujutamise vasaku ja parema silma vaatepunktist.
Seega heitis ta kõrvale tsentraalperspektiivi , mis alates renessansiajast oli olnud iseenesestmõistetav ruumisügavuse edasiandmisel.
Eriti armastas ta seda võtet katsetada arvukate natüürmortide maalimisel.
Vaata, millised esemed/eseme osad on maalitud pealt, millised küljelt vaadatuna.
Lineaarperspektiivi kaotamisega ei soovinud Cèzanne mitte ruumiliset sügavusest loobuda, vaid kasutas selle edasiandmiseks värvidide omadusi: oranz, punane, kollane tükivad esile - sinised toonid viivad pildiosa kaugemale.
Orangerie, Pariis
Autori fotod
Autori fotod
Cèzanne 1890.aastate tähtsaimate tööde hulka kuulub maaliseeria kaardimängijatest, millest on säilinud viis.
Kaardimängijate arv varieerub. Arvukatest visanditest selgub, et kunstnik ei maalinud mängijaid otse pildile nagu nad oma tegevuses olid, vaid portreteeris igaüht eraldi ja siis hiljem paigutas oma pildile kokku.
Kaardimängijate arv varieerub. Arvukatest visanditest selgub, et kunstnik ei maalinud mängijaid otse pildile nagu nad oma tegevuses olid, vaid portreteeris igaüht eraldi ja siis hiljem paigutas oma pildile kokku.
1890.aastatel hakkas Cezanne lähendama maastiku üksikuid elemente üha enam lihtsamate vormideni(kuup,silinder,kera jne.) ehk loodust rohkem abstraktsena kujutama.
Samuti ei pööranud ta tähelepanu perspektiivireeglitele ehk kõikide joonte suundumisele ühte punkti. Ruumilisuse oma loodusmaalidel saavutas ta värvide abil.
Samuti ei pööranud ta tähelepanu perspektiivireeglitele ehk kõikide joonte suundumisele ühte punkti. Ruumilisuse oma loodusmaalidel saavutas ta värvide abil.
Üks Cèsanne lemmikteemasid olid suplejad. Ta maalis selleteemalisi maale oma elu jooksul üle 200.
Figuuride maalimiseks kasutas ta visandeid, ükski neist maalidest pole teostatud vabas looduses.
Kujutatud inimesed on anonüümsed figuurid , mitte isiksused. Nad moodustavad osa harmoonilisest , värvide ja pildi ülesehitusega saavutatud tervikust.
Figuuride maalimiseks kasutas ta visandeid, ükski neist maalidest pole teostatud vabas looduses.
Kujutatud inimesed on anonüümsed figuurid , mitte isiksused. Nad moodustavad osa harmoonilisest , värvide ja pildi ülesehitusega saavutatud tervikust.
Oma elu hilisloomingus muutus Cèzanne`i kujutamislaad aina abstraktsionistlikumaks. Ta heitis kõrvale traditsioonilised perspektiivireeglid ja kujutas esemeid korraga nii eest, kui ka külgvaates. Samuti lõhkus ta objektide kontuure, nii et need kõrvalasuvatesse pindadesse lõikusid. Kõik see oli uudne ja avaldas suurt mõju paljudele 20. saj. kunstnikele.
Cèzanne elas kogu oma elu eraklikult, ühtegi näitust ise korraldamata.
Kunstikaupmees Vollard aga ostis kokku tema töid ja korraldas Pariisis kolm näitust , mis äratasid ajakirjanike ja teiste kunstnike seas suurt tähelepanu.
1900.a. alates kasvas kunstniku tuntus aina enam ja avalik arvamus tema loomingu kohta muutus kiiresti. Cèzanne tööde eest maksti aina suuremaid summasid.
Kuigi Paul Cèzanne nimi oli tuntud juba ka väljaspool Prantsusmaa piire, elas ta ikkagi tagasitõmbunult ja puutus sõpradega vähe kokku.
Vaid üks kord sõitis ta Sügissalongi näituse puhul Pariisi.
Cèzanne maal "Rideau, Cruchon et Compotier" on väidetavalt kõige kallimalt müüdud natüürmort üldse kunstiajaloos ja kuulub selle müügihinna tõttu maailma maalide kalliduse edetabeli 19.kohale.
Kunstikaupmees Vollard aga ostis kokku tema töid ja korraldas Pariisis kolm näitust , mis äratasid ajakirjanike ja teiste kunstnike seas suurt tähelepanu.
1900.a. alates kasvas kunstniku tuntus aina enam ja avalik arvamus tema loomingu kohta muutus kiiresti. Cèzanne tööde eest maksti aina suuremaid summasid.
Kuigi Paul Cèzanne nimi oli tuntud juba ka väljaspool Prantsusmaa piire, elas ta ikkagi tagasitõmbunult ja puutus sõpradega vähe kokku.
Vaid üks kord sõitis ta Sügissalongi näituse puhul Pariisi.
Cèzanne maal "Rideau, Cruchon et Compotier" on väidetavalt kõige kallimalt müüdud natüürmort üldse kunstiajaloos ja kuulub selle müügihinna tõttu maailma maalide kalliduse edetabeli 19.kohale.
Paul Cèzanne

Paul Cèzanne

"Kaardimängijad",
1892-93
õli lõuendil
Oksjonil 2011.a.
250 milj. dollarit
theartwolf.com online art magazine
1892-93
õli lõuendil
Oksjonil 2011.a.
250 milj. dollarit
theartwolf.com online art magazine
Pärast Cèzanne surma 1907. aastal korraldati Sügissalongis tema ülevaatenäitus.
See näitus avaldas suurt mõju sellele, mis suunas Pariisi moodne kunst hakkas arenema- vormi lihtsustamise ja abstraktsiooni poole.
See näitus avaldas suurt mõju sellele, mis suunas Pariisi moodne kunst hakkas arenema- vormi lihtsustamise ja abstraktsiooni poole.