Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.)
Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad.
Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja.
Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja.
Sumerite põllud kandsid saaki, sest neil oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, nad kaevandasid metalle ja oskasid valmistada kuld-,hõbe- ja pronksesemeid. Arvatakse, et just nemad leiutasid ratta ja vankri.
III aastatuhandel e.Kr. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla.
18 saj.eKr. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babüloni linn.
9 .saj.e.Kr. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.
7. saj.e.Kr. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim. uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis.
Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.Kr. sissetunginud pärslased.
18 saj.eKr. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babüloni linn.
9 .saj.e.Kr. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.
7. saj.e.Kr. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim. uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis.
Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.Kr. sissetunginud pärslased.
Arhitektuur
Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari.
Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega.
Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega.
Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad.
Ištari värav
Rekonstruktsioon. Pergamoni muuseum, Berliin.
|
Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi. Ištari värava juurest algas lai protsessionitänav, mis viis 91 m kõrguse ja sama laia tsikuraadi juurde.
|
Lõvi ja ükssarv Ištari väravalt
|
Autori foto
Briti muuseum, London |
|
Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil asus tempel jumala kujuga. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Pildil nähtav Etemenanki tsikuraat oli Babüloonia peajumal Mardukile pühendatud seitsmekorruseline pühamu. Seda templit nim. ka "Paabeli torniks" |
Etemenanki tsikuraat
ehk
Marduki tempel |
VIDEO VAATAMISEKS PIIBLILEGENDIST -PAABELI TORN - KLIKI SIIA
Mesopotaamias austati erinevaid jumalaid. Kuigi elule pärast surma erilist tähelepanu ei pööratud, oli siiski oluline jumalatele meelepärane olla, et nende heakskiitu teenida. Usulisi rituaale viisid läbi preestrid, kes olid vahendajad inimeste ja jumalate vahel. Nende ülesanne oli ka usu levitamine ja rituaalide väljatöötamine, et selle abil rahvast kontrollida. Seega võib öelda, et usk oli otseselt seotud riigivõimuga.
Babüloni rippaiad
|
Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid.
Tollase kuninga Nebukadnedsari ehitatud Babüloni linnamüür koos rippaedadega kuulub vanaaja Seitme maailaime hulka. |
VIDEO VAATAMISEKS BABÜLONI RIPPAEDADEST KLIKI SIIA
Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud.
Assüüria reljeefid
Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud detailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad.
|
|
|
Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.
|
Pildil olev obelisk kujutab Assüüria valitseja Schalmaneser III (850-824) jahilkäimist ja vallutusretki.
|
Autori fotod
Briti muuseum, London
Briti muuseum, London
Kuningas
Assurbanipal lõvijahil. |
Kuninglik
lõvijaht |
Skulptuur
Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga, kuid vähem, sest seda takistas kivi puudumine. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.
Preester-kuningas Gudea
|
Naisepea
|
Sumerite kiilkiri
Sumerid ehk siis Mesopotaamia algupärane rahvas, on maailma esimese kirja leiutajad. Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed, kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.
|
|
Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta.
|
|
Autori fotod
Briti muuseum, London
Briti muuseum, London
Arheoloogid on leidnud hulgaliselt pitsatsilindreid.
Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja.
Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja.
Pitsatsilinder ja selle jäljend
Autori fotod
Briti muuseum, London |
Pitsatsilindrid valmistati mõnest kõvemast kivist, millesse süvendati kirjamärke ja pilte. Kui sellist silindrit saviplaadil veeretati, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis hiljem põletati. |
Ehtekunst
Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid.
|
|
|
|
Sumeri naise kullatud peakate ja kuldkauss
Mesopotaamlased oskasid ka muusikast lugu pidada. Pildil rekonstrueeritud lüüra.
Autori fotod
Briti muuseum, London
Briti muuseum, London
