Maakunst
Lõpp galeriikunstile
Alates kuuekümnendatest levima hakanud hipiliikumine ja tarbimisühiskonna kultus
tõid kunstis kaasa täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Nagu nimetuski ütleb, on see kunstivorm ühel või teisel moel maastikuga seotud.
Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid.
Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin.
Nii loodi teos galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.
Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel.
Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi.
tõid kunstis kaasa täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Nagu nimetuski ütleb, on see kunstivorm ühel või teisel moel maastikuga seotud.
Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid.
Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Loe lisaks siin.
Nii loodi teos galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.
Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel.
Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi.
Maakunst galeriiruumis
Mõnikord toovad kunstnikud looduslikud materjalid galeriidesse ja moodustavad nendest võimalikult looduslähedasi installatsioone.
socks-studio.com/2012/07/04/how-to-earthwork-an-exhibition-space-interiors-land-art-experiences/
socks-studio.com/2012/07/04/how-to-earthwork-an-exhibition-space-interiors-land-art-experiences/
Loodust austav maakunst
Loodust püütakse sekkuda võimalikult vähesel määral. Sellise kunsti tegemiseks sobivad hästi puulehed, oksad, muld ja savi.
Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada. Ta pildistas selle üles ja lisaks tõi kaasa selle paiga kaardi. Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999)- kus fotodel on jäädvustatud vee võtmine ületatud jõest ja selle kallamine järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega.
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA (2.03)
Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks paralleelset joont, mille samuti jäädvustas fotole.
Rada kasvab kinni, aja jooksul kaovad kriidijäljed aga jäävad fotod, mille müügist on võimalik kulud katta.
Rada kasvab kinni, aja jooksul kaovad kriidijäljed aga jäävad fotod, mille müügist on võimalik kulud katta.
Walter de Maria tuntumaks tööks on "The Lightning Field"
Paigaks on New Mexico kõrb, kus suvekuudel möllavad sageli äikesetormid.
Ta paigutas võrdsete vahedega 1 miil korda 1 km suurusele alale 400 roostevabast terasest piksevarrast. Kohalik haldaja organiseerib grupikülastusi kuni kuuele inimesele.
Pileti eest tuleb välja käia 300 dollarit ja selle eest saab ööpäeva jooksul valguse muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes aga ei garanteerita.
Paigaks on New Mexico kõrb, kus suvekuudel möllavad sageli äikesetormid.
Ta paigutas võrdsete vahedega 1 miil korda 1 km suurusele alale 400 roostevabast terasest piksevarrast. Kohalik haldaja organiseerib grupikülastusi kuni kuuele inimesele.
Pileti eest tuleb välja käia 300 dollarit ja selle eest saab ööpäeva jooksul valguse muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes aga ei garanteerita.
Walter de Maria "The Lightning Field" 1977
Andy Goldsworthy kasutas materjalina kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna.
Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi.
Monumentaal maakunst
Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod.
Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses.
Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka.
Maakunsti linnavariatsioon
Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue tähenduse.
Sellised tegevused nõudsid tohutut planeerimist ja sageli lausa aastatepikkuseid läbirääkimisi aga ka kopsakat raha. Selle teenimiseks müüdi projekti kirjeldavavid jooniseid ja juba olemasolevaid fotosid.
Nii pakiti sisse suur lõik (92903 rm) Austraalia rannikust. Tööd tegid 100 töölist ja 11 vabatahtlikku. Kanga alla jäi kahe ja poole km pikkune ja 25m kõrgune kaljune rannik.
Nii pakiti sisse suur lõik (92903 rm) Austraalia rannikust. Tööd tegid 100 töölist ja 11 vabatahtlikku. Kanga alla jäi kahe ja poole km pikkune ja 25m kõrgune kaljune rannik.
1970. a. lõpus teostati järgmine pöörane idee ja tõmmati oranž kardin üle California maastiku. Sellele järgnesid Pariisi kaunima silla Pont Nauf sissepakkimine 1985.a., projekt "The Umbrellas" 1984-91 ja Berliini riigipäevahoone sissepakkimine 1995.a.
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA ( 9.01 )
Nii suurte projektide läbiviimine ideekavandist teostuseni nõuab tohutult aega ja pingutust, kuid lõpptulemus on alati ajutine. Kuna kunstnikepaar tegutses rahvarohketes paikades said nendest toimingutest otsekohe tasuta interaktiivsed sündmused tuhandetele inimestele.
Berliini Riigipäevahoone sissepakkimine ideest teostuseni võttis aega 24 aastat(1971-95). Vaid kahe nädala jooksul oli võimalik imetleda seda hiiglaslikku skulptuuri , millist võimalust kasutas ligi viis miljonit inimest.
Berliini Riigipäevahoone sissepakkimine ideest teostuseni võttis aega 24 aastat(1971-95). Vaid kahe nädala jooksul oli võimalik imetleda seda hiiglaslikku skulptuuri , millist võimalust kasutas ligi viis miljonit inimest.
Tohutut publikumenu saatis ka ameeriklase Michael Heizeri projekt 2012 aastal. Ta lasi Los Angelese maakunsti muuseumi sissekäigutee peale paigutada 340 tonni kaaluva kivirahnu. Kivimurrust kohaletoomine võttis aega üksteist ööd ja kogu üritus läks maksma ligi kümme miljonit dollarit.
Maakunsti võib kokkuvõtvalt nimetada protestiks vaid galeriikunsti kunstiks nimetamise vastu.
Omamoodi kollektiivseks maakunstiks Eestis saab lugeda Ristimäge Hiiumaal ja kiviskulptuure Tagarannas Saaremaal.