Klassitsism. Maalikunst.
Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus.
Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda. Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast.
Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine.
Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega.
Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud.
Appi tulid antiikskulptuurid. Nende eeskujul maaliti inimeste piirjooned ja kehavormid piltidel hoolikalt välja. Domineeris joonistus, värv jäi ebaoluliseks väljendusvahendiks.
Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu.
Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt.
Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus.
Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine.
Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega.
Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud.
Appi tulid antiikskulptuurid. Nende eeskujul maaliti inimeste piirjooned ja kehavormid piltidel hoolikalt välja. Domineeris joonistus, värv jäi ebaoluliseks väljendusvahendiks.
Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu.
Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt.
Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus.
Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik.
Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi.
Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi.
19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, pidades värvi nüansirikkust ebaoluliseks. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada.
Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest alates 18.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.Salon`ides näitama. Seda riiklikult korraldatud näitust nimetatigi Salon de Paris. Tunnustatud kunstnikest koosnev žürii lubas ülevaatenäitustele ainult traditsioone järgivad teosed. See tähendas, et avalikkuse silmis oli tõeline kunstnik ainult see, kelle teos pälvis žürii heakskiidu.
19.saj. keskpaigaks ei eksisteerinud enam ühtset kunstistiili vaid sellest ajast alates kulgesid erinevad kunstivoolud korraga samaaegselt.