Gooti stiil Eestis
Keskaeg Eestis kestis 13-16.saj. Aega enne seda loetakse muinasajaks. Keskaegne Eesti oli jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkonna , Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel.
Selline killustatus soodustas mitme erineva stiili kujunemist.
13.saj. keskpaigani esines kirikutes romaani stiili tunnuseid, kuid edaspidi sai valdavaks gooti stiil.
Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud.
Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada.
Selline killustatus soodustas mitme erineva stiili kujunemist.
13.saj. keskpaigani esines kirikutes romaani stiili tunnuseid, kuid edaspidi sai valdavaks gooti stiil.
Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud.
Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada.
Keskaegseid gooti stiilis ehitisi on kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas. Võib ütelda, et terve Tallinna linn on nagu vabaõhumuuseum.
Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas. Selle ehitamist alustati juba 13.saj. ja sel oli esialgu ka kaitsekiriku ülesanne. Hiljem, kui linn sai endale linnamüüri, ei pidanud ka kirik enam kaitset pakkuma ja nii alustati 15. saj. suuri ümberehitusi. Kirik sai endale kolm löövi ja kooriosa ning kuna levima oli hakanud juba barokk, siis peeti vajalikuks ehitada kirikule barokkstiilis tornikiiver.
1944.a. märtsipommitamise ajal sai Niguliste kirik kõvasti kannatada, selle torn ja katus põlesid maha ning hävis suurem osa sisustusest.
Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas. Selle ehitamist alustati juba 13.saj. ja sel oli esialgu ka kaitsekiriku ülesanne. Hiljem, kui linn sai endale linnamüüri, ei pidanud ka kirik enam kaitset pakkuma ja nii alustati 15. saj. suuri ümberehitusi. Kirik sai endale kolm löövi ja kooriosa ning kuna levima oli hakanud juba barokk, siis peeti vajalikuks ehitada kirikule barokkstiilis tornikiiver.
1944.a. märtsipommitamise ajal sai Niguliste kirik kõvasti kannatada, selle torn ja katus põlesid maha ning hävis suurem osa sisustusest.
Niguliste kirik
Niguliste kirikus asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik suuremast maalist "Surmatants". Selle maalis teine kuulus lüübeklane Bernt Notke 15.saj. lõpus.
"Surmatants" on kindlasti kõige tuntum keskajast pärit kunstiteos Eestis, mida tuntakse ka väljaspool meie riigi piire.
Maali keskne tegelane Surm tantsib vaheldumisi surelikega, tuletades meelde kõige maise kaduvust. Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed.
Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli.
Bernnt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega.
"Surmatants" on kindlasti kõige tuntum keskajast pärit kunstiteos Eestis, mida tuntakse ka väljaspool meie riigi piire.
Maali keskne tegelane Surm tantsib vaheldumisi surelikega, tuletades meelde kõige maise kaduvust. Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed.
Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli.
Bernnt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega.
Pühavaimu kiriku sisevaade,
Tallinn |
Oleviste kiriku roidvõlvid ,
Tallinn |
Toomkirik,
Tallinn |
Enamasti olid maakirikud paksude müüridega kodakirikud, mis hilisemate ümberehituste käigus gootipärasemaks muudeti.
Haapsalu Toomkirik
Autori foto
|
Ridala kirik, Läänemaa
|
Pöide kiriku aken, Saaremaa
|