Keskaeg 5.saj.- 15 saj.
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5.sajandist 15.sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.
"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessansi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.
"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessansi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.
Ühiste tunnuste alusel jagatakse keskaeg kitsamateks ajalisteks perioodideks.
Varakeskaeg (5.–11. sajand)
Varakeskaeg (5.–11. sajand)
- feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
- valitseb naturaalmajandus
- perioodi lõpul algab linnade kujunemine
- feodaalne killustatus
Kõrgkeskaeg (11. sajand – 14. sajandi lõpp)
- valitseb feodaalne korraldus
- kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
- areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
- tsunftikäsitöö õitseaeg
- kaubanduse areng
- algab tsentraliseeritud riikide teke
Hiliskeskaeg (15. sajand – 16. sajandi algus)
- keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
- kapitalistliku majanduse tekkimine
Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus,renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus) kuni 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.
Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele . Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust:
1. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmist 1520-30ndatel aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone.
2. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad).
1. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmist 1520-30ndatel aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone.
2. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad).
Kogu keskaja kunst oli sakraalne ehk kiriklik. Meistrid said kirikute kaunistamiseks korraldused preesritelt ja täisid neid täpsetele kiriklikele kaanonitele toetudes. Töö tegijat nimetati käsitööliseks, tema isik ei omanud mingisugust tähtsust. Seetõttu ei ole keskaja seinamaalid ega ka skulptuurid signeeritud.