Dadaism. 20.saj.algus - 1914-18
Mis on dada ?
Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses Śveitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema senistes tõekspidamistes. Nende meelest oli just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa.
Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides.
Dadaistide põhiline eesmärk oli śokeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses varietees Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides.
Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides.
Dadaistide põhiline eesmärk oli śokeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses varietees Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides.
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA
Dada kunstnike meelest polnud enam mingit põhjust luua kaunist kunsti õilsatest materjalidest.
1917.a asutati dada kunstigalerii kus eksponeeritavad teosed valiti välja võimalikult rabava uudsuse ja absurdsuse alusel.
1917.a asutati dada kunstigalerii kus eksponeeritavad teosed valiti välja võimalikult rabava uudsuse ja absurdsuse alusel.
Saksa päritolu Hans Arp (1887-1966) osales aktiivselt dada-liikumises. Ta kirjutas manifeste, viljeles kubismi ja kollaaźi, samuti valmisid tema esimesed puureljeefid. Nendel on puidust ümaraservalised kujundid kihiti asetatud ja vihjavad loodusele ja kasvamisele(Pähkel)
Arp rõhus dadale nii iseloomulikule nähtusele nagu juhuslikkus. Näiteks valmisid ta käe all kollaaźid, milles oli suur osakaal juhuslikkusel. Nimelt rebis ta värvilised paberid tükkideks ja lasi need põrandale asetatud paberile langeda. Jäi üle need ainult sellele kleepida. Arp nimetas seda juhuse tahteks.
Arp rõhus dadale nii iseloomulikule nähtusele nagu juhuslikkus. Näiteks valmisid ta käe all kollaaźid, milles oli suur osakaal juhuslikkusel. Nimelt rebis ta värvilised paberid tükkideks ja lasi need põrandale asetatud paberile langeda. Jäi üle need ainult sellele kleepida. Arp nimetas seda juhuse tahteks.
Jean Arp
Saksa keelt rääkides kasutas Arp nime Hans, prantsuse keeles kõneldes aga nime Jean.
Autori fotod
Samasugune liikumine toimus ka New Yorgis kuhu olid sõja eest põgenenud äärmuslikud kunstnikud. Ka nemad panid kahtluse alla kunstitraditsioonide vajalikkuse, laenasid oma töödesse elemente teistest kunstivooludest neid sel moel naeruvääristades.
Marchel Duchamp (1887-1968)
Marchel Duchampi peetakse üheks 20. saj. olulisemaks kunstnikuks.
Trepist alla tuleva akti puhul laenas Duchamp futuristide võtet liikumist edasi anda ja jagas pinna kubistide kombel osadeks. Pilt mõjub kui paroodia nendele vooludele. Mona Lisa puhul joonistas ta lihtsalt reprole vuntsid ja habeme ette, mis tundub paljudele kindlasti kunsti rüvetamisena.
Marcel Duchamp
Autori foto
Duchampi eesmärk oli inimesi üllatada ja asjadele teisiti vaatama panna.
Duchamp mängis ka oma identiteediga. Fontääni autoriks on ta kirjutanud M.Mutt, sagedamini oli tema pseudonüümiks Rrose Sélavy.
Autori fotod, Stockholmi moodsa kunsti muuseum
Pärast sõja lõppu suundusid palju dadaistid Pariisi ja liitusid seal tegutsevate sürrealistidega.
Kuigi dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks, oli sellel tohutu mõju edaspidisele kunstile. See nähtus avardas kunsti piire, mis tähendab, et kunstiks võis hakata pidama mitte ainult kunstniku oskusliku käe all valminud taiest vaid ka midagi, mida kunstnik ise kunstiks nimetab.
Võib öelda, et dada mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole ning rajas teed nüüdisaja kontseptuaalsele kunstile.
Võib öelda, et dada mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole ning rajas teed nüüdisaja kontseptuaalsele kunstile.
VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA