Sümbolism Norras
Edvard Munch (1863-1944)- ekspressionistlik sümbolist
Edvard Munch sündis 1863 Norras Hedmarki maakonnas.
Munchi ema ja õe varane surm, enda vilets tervis ja isa usklikkus jätsid temasse sügava jälje ning mõjutasid tugevalt kunstniku loomingut .
Munchi ema ja õe varane surm, enda vilets tervis ja isa usklikkus jätsid temasse sügava jälje ning mõjutasid tugevalt kunstniku loomingut .
Paljude Munchi painavate piltide teemaks on inimlik meeleheide, hirm ja haigus, armukadedus ning surm.
Autori fotod
Munchi "Karje" on üks tuntumaid moodsa kunsti teoseid.
Väidetavalt on teose idee tulnud Munchi tabanud paanikahoost kui ta koos kahe sõbraga Oslo lähedal jalutas. Ühele poole jäi linn ja teisele poole fjord. Päike oli silmapiiri taha vajumas ja värvis äkitselt kogu taeva punaseks. Munchile tundus nagu oleks lõputu karje läbistanud looduse. Ta seisis ja värises üle terve keha.
On ka väidetud, et Munch väljendas selle maaliga isiklikku või tollase põlvkonna ängitunnet.
Kahtlemata on selle teose populaarsus seotud sellega, et sobib sümboliseerima ka tänapäeva argielu pingeid ja stressi.
On ka väidetud, et Munch väljendas selle maaliga isiklikku või tollase põlvkonna ängitunnet.
Kahtlemata on selle teose populaarsus seotud sellega, et sobib sümboliseerima ka tänapäeva argielu pingeid ja stressi.
Munch maalis "Karjest" kaks versiooni - üks asub Norra rahvusgaleriis, teine Munchi Muuseumis Oslos.
Rahvusgaleriis asuv maal varastati 1994. aastal, aga saadi kätte mõne kuu pärast.
Munchi Muuseumile kuuluv "Karje" langes varaste saagiks 2004. aastal ja leiti alles kaks aastat hiljem koos samuti röövitud "Madonnaga". Kuna maalid olid viga saanud, siis restaureeriti need ja pandi vaatamiseks välja alles 2008. aastal.
Nüüd on galeriid kasutusele võtnud väga ulatuslikud turvameetmed.
Rahvusgaleriis asuv maal varastati 1994. aastal, aga saadi kätte mõne kuu pärast.
Munchi Muuseumile kuuluv "Karje" langes varaste saagiks 2004. aastal ja leiti alles kaks aastat hiljem koos samuti röövitud "Madonnaga". Kuna maalid olid viga saanud, siis restaureeriti need ja pandi vaatamiseks välja alles 2008. aastal.
Nüüd on galeriid kasutusele võtnud väga ulatuslikud turvameetmed.
Autori fotod
Munchi muuseum, Oslo
Autori fotod
1894. aastast hakkas Munch tegelema graafikaga, alguses ofordi ja litograafiaga,
hiljem puugravüüriga.
Tema gravüürid "Suudlus", "Haige laps" ja "Madonna" kuuluvad maailma tuntuimate graafikateoste hulka.
hiljem puugravüüriga.
Tema gravüürid "Suudlus", "Haige laps" ja "Madonna" kuuluvad maailma tuntuimate graafikateoste hulka.
Peale ängi ja meeleheite teema kuuluvad Munchi temaatika hulka ka ilu ja nooruse teemad.
Korduvalt on ta maalinud motiivi tüdrukutest või naistest sillal.
Korduvalt on ta maalinud motiivi tüdrukutest või naistest sillal.
Oslo Rahvusgalerii
Autori fotod
Autori fotod
Pärast närvivapustust ja selle ravi Kopenhageni kliinikus naasis Munch Norrasse ja hakkas täitma tellimust, mille konkursi ta oli võitnud.
Selleks oli Oslo ülikooli aula seinte katmine maalidega.
Selleks oli Oslo ülikooli aula seinte katmine maalidega.
Autori fotod